ROK-i pressijuht Mark Adams kinnitas Rio de Janeiro olümpia ajal Norra telekanali TV2 ajakirjanikule Magnus Krogsæter Aarrele, kellega koos Eesti Päevaleht Šmigun-Vähi dopingujuhtumit uuris, et kui kohtuvaidlused lõpevad, avaldab ta Torino olümpiamängude proovide tulemused ja kommenteerib neid. Aarre tuletas Adamsile lubadust meelde, kuid sai meili teel vastuse: „Meil ei ole ROK-i pressiteatele midagi lisada.”

ROK-i pressiteade oli põhjalik ja selge: „Kinnitame, et kõikide 2006. aastal Torino olümpiamängudel võetud dopinguproovide järelkontroll on lõppenud ja selle käigus ei ilmnenud ühtki positiivset dopinguproovi. Mingeid käimasolevaid menetlusi pole ja järelkontroll on lõpetatud.”

Vaikimiseks on selge põhjus. Eesti Päevaleht intervjueeris eelmisel aastal spordiarbitraaži (CAS) soomlasest vahekohtunikku Olli Raustet, kes selgitas, miks ükski organisatsoon Šmigun-Vähi juhtumi kohta sõnagi ei poetanud.

Rauste sõnul jõuab avalikkuse ette ainult osa menetletud kaasusi. Kõik kohtuprotsessid peetakse suletud uste taga ja väga paljudest ei saa maailm kunagi teada – neid ei kuulutata enne välja ja otsuseid ei avalikustata.

Kõige ilmekam näide on norralase Martin Johnsrud Sundby juhtum. Ta andis 2014. aastal positiivse dopinguproovi, kuid üldsus sai sellest teada alles 2016. aasta sügisel, kui spordikohus ta lõplikult süüdi mõistis. „Kui dopingujuhtum on ebaselge ja tekib vaidlus, ei luba reeglid juhtumit avalikustada,” ütles Rauste. Kuna Šmigun-Vähi kuulutati puhtaks, pole ka selle kohta võimalik midagi öelda.