Põlluste sõitis pikalt ees koos Roosiga, kuid viimase kümne kilomeetriga tegi ta otsustava vahespurdi ja võttis kindla võidu.

„Sain aru, et finišisirge peale Henriga jääda ei saa ja üritasin eest ära minna ning tagasi mitte vaadata. Üldiselt olid rajaolud väga rasked, kõige raskemad just viimased 3km,“ ütles esimesena finišeerinud Põlluste.

Viimati oli Tartu Maratoni võit Eestisse jäänud 2005. aastal, kui võidutses Raul Olle.

Naiste seas tuli kolmandat korda Tartu Maratoni võitjaks Tatjana Mannima (3.17.58,8). Talle järgnesid Piret Pärnik (+08.03,3) ja Reeda Tuula-Fjodorov (+08.53).

„Rada mulle meeldis, välja arvatud lõpp, kus läks juba paaristõugetega raskeks. Ka meestega oli hea koos sõita,“ nentis naistest esimesena lõpetanud Mannima.

Kokku startis täna põhisõitudel 3477 suusasõpra, neist 2510 pikemale 63km distantsile ja 967 lühemale 31km distantsile.

Esimest korda Tartu Maratoni ajaloos on võimalik osaleda ka virtuaalselt ja seda saab teha kuni 14. märtsini.

Esmakordselt lõi Tartu Maratonil kaasa ka president Kersti Kaljulaid, kes lõpetas ajaga 5:27,21 ning saavutas 1579. koha.

Kersti Kaljulaid Tartu maratonil

Valitsuse eriluba

Valitsus andis 19. jaanuaril Estoloppeti suusamaratonide sarja läbiviimiseks osalejate arvu erisuse. Maratonidest on suurim Tartu Maraton, mistõttu on selle toimumiseks lubatud rajale rohkem inimesi – kuni 4000 inimest pikadistantsi stardis Otepääl ning maksimaalselt 2000 osalejat lühema raja stardis Arulas.

Riskide maandamise meetmed on kinnitatud Terviseametiga, mille nõuete kohaselt ei ole tänavusele Tartu Maratonile pealtvaatajad lubatud. Kohale võivad tulla vaid osalejad ning maratoni korraldamise ning teenindamisega seotud isikud.

Kultuuriminister Anneli Ott paneb osalejatele südamele, et peetaks rangelt kinni kehtivatest koroonaviirust ohjeldavatest piirangutest.

„Eesti suurvõistluste korraldajad on tõestanud, et viiruse levimise tingimustes suudetakse korraldada turvalisi võistlusi. Tänan korraldajaid, kes on suure töö ära teinud, et maraton saaks toimuda. Selle aasta talveilm on igati soosinud väljas sportimist ja paljud on taas leidnud enda jaoks suusatamise võlu. Soovin rajale minejatele palju vastupidavust ja head sooritust. Teie pingutus olgu kõigile eeskujuks, et Eesti rahvas rohkem liiguks,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott. „Samas rõhutan, et need, kes maratonil viibivad, peavad kõiki reegleid järgima, sest meie epidemioloogiline olukord on jätkuvalt keeruline. Keskendume ainult suusatamisele ja väldime tarbetuid kontakte ning pingutame selle nimel, et me võimalikult kiiresti saaksime sellest kriisist välja tulla,“ lisas Ott.

Millised muudatused ootavad ees maratonil osalejaid 21. veebruaril?

Koostöös terviseametiga on välja töötatud plaan, mis võimaldab viia Tartu Maratoni läbi ohutult nii osalejate, korraldajate kui ka vabatahtlike jaoks. See tähendab mõistagi ka erinevaid piiranguid.

· Üritusele soovitame kohale tulla isikliku transpordivahendiga, kus on ainult ühe pere liikmed. Ametlikus maratonibussis võib korraga olla 50% bussi täituvusest ning kohustuslik on kanda ühekordset maski, mille annab bussijuht.

· Korraldajad kannavad maski või visiiri. Maski kandmise kohustus on ka osalejatel: stardieelselt (v.a. soojendust tehes ja stardikoridoris) ning finišijärgselt. Finišialas saab maski korraldajalt.

· Ühes stardigrupis on maksimaalselt 500 osalejat. Stardid antakse 15-minutilise vahega. Täpsem info kellaaegade ja stardigruppide kohta saadetakse kõikidele osalejatele.

· Siseruume kasutada ei saa (sh pesemine), kuid finišialas on võimalik riideid vahetada eraldatud alal.

· Toit ja jook on teeninduspunktides topsides, finišialas antakse osalejatele toidupakid.

· Pealtvaatajatel on keelatud üritusele tulla