•• Eveli, mida ütled Lõuna-Koreas Pyeongchangis peetud MM-võistluste kokkuvõtteks? Kas Eesti sportlaste kohad vastasid ootustele?

Küllap lootsime rohkem kõik, mitte ainult mina. Parastaja võib muidugi öelda, et terve hooajaeg oligi kehvavõitu, miks pidi MM rõõmsam olema. Aga ma poleks muidugi uskunud, et minu parimaks kohaks MM-il jääb 32. jälitussõidus. Vaid väike lohutus, et trügisin jälituses paarkümmend kohta ülespoole.

•• Eesti koondise parimaks jäi Kadri Lehtla 28. koht sprindis. See tundub liiga tagasihoidlik. Detsembris enne hooaega rõõmustas alaliidu juht Aivar Nigol, et Eesti laskesuusatamine sai eelmisel MM-il Östersundis positiivset tähelepanu. Ometi kadusite peaaegu pildilt. Miks?

Ei saa vastu vaielda. Seda enam, et ma ei näe põhjuseid, miks me tänavu kehvemad pidime olema. Treenerid olid samad, lisandus soomlasest laskespets, hooldepool oli tubli. Torkab silma, et tänavu põrusid just need, kellele rohkem loodeti: Lehtla ja mina tüdrukutest, Roland Lessing ja Indrek Tobreluts meestest. Priit Viks, Kauri Kõiv ja Martten Kaldvee tegid tänavu elu parimad võistlused, vapralt võitles Sirli Hanni.

•• Vahest oli liidrikoorem sinu õlgadele liig?

Ma nii väga selle liidrirolli pärast ei põe. Roland ja Indrek on kogenumad ja targemad. Ent ka nemad pole osanud midagi väga tarka öelda. Ma ei tea, kas keva­delgi midagi kokkuvõtlikku kuuleme: laskesuusatamises pole kokkuvõtlikud ja sügavad analüüsid moes. Kadestan murdmaasuusatajate tippe, kes suudavad end hooaja otsustaval võistlustel kokku võtta.

•• Mida ütled enda kohta?

Tean varasemast, et suudan midagi ära teha ainult puhta laskmise korral. Nagu oma tänavuse parimal etteastel, Anterselva sprindis, mis tõi seitsmenda koha (pärast venelanna Jekaterina Jurjeva kõrvaldamist dopingu tõttu tõusis Saue kuuendaks). Ma ei ole suusarajal nii võimas, et võiksin möödalaske heaks pöörata. Laskmine oli kogu hooaeg ebastabiilne.

•• Pakutakse, et koondis oli treeningul vindi üle keeranud, sattudes liiga hoogu?

Võib-olla saaks sellega seletada Kadri ebaedu. Tema harjutas suvel erakordse innuga. Ise ma treeningumahtu ei suurendanud, minu puhul ei saa ületreeninguga midagi seletada. Laskmine on paigast ära, muud ei midagi.

•• Missugune on koondislaste meeleolu? Istute nurgas ja nutate?

Rõõmupuhanguid just pole. Oleme nukrad, aga mitte löödud. Keegi meist ei saa omaks võtta hoiakut, et nüüd on maailmalõpp. Põrusime, aga katastroof see polnud.

•• Et Soome ja Läti läksid samuti alt. Ja venelastel oli hoopis kehv vedu?

Kas või nii. Ei maksa tonte seinale maalida.

•• Mis ees ootab?

Pikk kojusõit. Mõned võistlused kodus. Tahaksin tutvuda Vancouveri olümpia radadega ja osaleda ka viimastel MK-etappidel.