Eesti kahevõistlejate päev algas masendava teatega: kaks olümpiakohta kadunud nagu niuhti!
Muutmisele läks poolteist kuud enne olümpianimekirjade lukku löömist ROK-i kahevõistluse maksimumkvoot, mis tõsteti ala tippriikidel viiele. Eesti kohad langesid seetõttu neljalt kahele. Seni olid kahevõistlejad elanud teadmises, et kui MK-sarjas tullakse võistkondlikult kümne parema riigi sekka, oleme ka Lõuna-Koreas meeskonnana stardis.
"Saatsin juba ROK-ile kirja, milles uurin, mis põhjusel seda tehti. Mulle saadetud kirjas pole kvoodimuudatusele ühtegi põhjendust," oli Raju Delfi ja Eesti Päevalehega rääkides pahane.
Eesti suusaliidu kahevõistluse ja suusahüpete alajuht Rauno Loit pole siiski veel lootust võistkonnaga olümpiale minna päris maha matnud. "Küsime FIS-ist (rahvusvaheline suusaliit) ja igalt poolt, kas see on ikka õige, et poolteist kuud enne nimekirjade lukku panemist (21. jaanuar) selline otsus tehakse. Meie seisukohalt on see väga imelik käik. Ma ei ütle, et see vale otsus oleks, aga seda oleks pidanud tegema palju varem," sõnas Loit.
"Mängureeglid pannakse paika mängu alguses, mitte ei muudeta neid poole tee peal. Oleme harjutanud selle nimel, et tiimiga olümpiale minna ja selle heaks tööd teinud. Alla ei tohi anda enne, kui asi lõplik on. Poisid võitlevad edasi. Spordis on ikka nii, et tulemusi vaadatakse alles finišis."
"Mitte just kõige parem kolmapäeva hommik," muigas Loit situatsiooni absurdsust kirjeldades. "Arvasime EOK-ga suheldes, et ilmselt hakati suurte riikide poolt küsima, miks peab viies inimene, kes seni oli varumehe staatuses, ise oma toidu maksma ja nii edasi."
Ehk nagu Loit märkis, oli viie sportlase olümpiale läkitamine varemgi kahevõistluses võimalik. Nüüd pandi varumeestele külge ametliku osaleja silt. Ühel distantsil (normaalmägi, suur mägi, meeskonnavõistlus) saab riik ikka panna välja neli sportlast. Eestlaste suureks kurvastuseks toimus varumeeste seadustamine lihtsalt väikeste riikide kvoodi arvelt.
