"Ma arvan küll, et see, mis juhtus 2011. aastal ja praegu, 2019. aastal, on ühe loo erinevad salmid. Lootus on, et need salmid võiksid nüüd otsa saada. 2011. aastal võitis juriidiline õigus, aga mitte õiglus," märkis Sukles, et kahekordse olümpiavõitja Andrus Veerpalu dopinguproov sisuliselt ikkagi "pesti puhtaks".

Saates tehti juttu ka meedia rollist sportlase võimaliku nö "halvale teele" juhtumisel. Endine tipplaskesuusataja Eveli Saue: "Väline surve on kahtlemata, aga mäletan, et mul oli ka endal üks hooaeg, kus eelmised hooaega olid läinud väga hästi, aga selle hooaja esimesed poolteist kuud lihtsalt ei tulnud välja - olin 20 kohta tagapool kui tavaliselt. Siis sain küll natuke kurjaks ja avaldasin arvamust, öeldes, et suurtes riikides pole kellegi jaoks vahet, kas keskpärane sportlane on 20., 40, või 60. - seal loevad medalid. Eestis saavad pihta ka need, kes on 20. või 40. Aga see on sportlase enda tugevus, kuidas ta sellega toime tuleb - kas ta võtab seda rünnakuna enda vastu või võtavad seda positiivsena - "näe, nad loodavad mult rohkem, nad usuvad minusse"."
Kui üks spordiala muutub ühe rahva jaoks niivõrd oluliseks, et see saab nende rahvusliku identiteedi osaks, siis on välissurve sportlastele meeletu.
Rain Kooli, ajakirjanik

Soome elu ja ajakirjandusega hästi kursis olev ajakirjanik Rain Kooli tõi võrdluse 2001. aasta Lahti MM-i suurest dopinguskandaalist, mis lõpuks viis ühe dopingupatuse Mika Myllylä võimaliku enesetapuni (kas tema surm 2011. aasta juulis oli enesetapp, õnnetus või midagi kolmandat, on tänaseni faktiliselt teadmata - G.L.): "Me ei ole täna puudutanud seda, kuidas üks spordiala võib muutuda ühe rahva jaoks niivõrd oluliseks, et see muutub tegelikult rahvusliku identiteedi osaks. Sel juhul on see väljastpoolt tulev surve nii meeletu. Sest kes see ikka tahaks läbi kaotuste kusagil tippvõistlustel ära anda osa oma rahvuslikust identiteedist."
Detailsemalt Myllylä surmast rääkides ütles Kooli: "Ühiskondlik hukkamõist sportlaste ja arstide suhtes oli see, mis muutsid surve niivõrd tugevaks, et Mika Myllylä selle surve all murdus. Ei tohiks olla sinisilmne ega liiga salliv ja neil sportlastel pead silitada, aga samas tuleb arvestada sellega, et kusagil on mingi psüholoogiline piir, mida võibolla ei tasu ületada."
Esireas Rain Kooli ja spordipsühholoog Aave Hannus, viimase taga Audentese spordigümnaasiumi direktor Priit Ilver.

Saatejuht Urmas Vaino tõi arutellu sisse ka küsimuse, miks peab dopingulugusid ja ka vanu teemasid niivõrd jõuliselt edasi uurima, nagu ajakirjandus seda hetkel teeb ja nõuab. Selle peale vastas ERR-i spordireporter Johannes Vedru: "Nüüd ma räägin nagu idealist. Minu jaoks on tippspordil ja spordil laiemalt mõtet ainult siis, kui see õpetab väärtusi. Kaugushüppe tulemus või see, kui kiiresti keegi suusatab, ei oma tegelikult ühiskonnas mingit väärtust, kui ei ole neid teisi väärtusi seal kõrval. Sport peab õpetama läbi selle, mis on praegu juhtunud, ka seda, et petta ei saa, petta ei tohi, see tuleb välja. See on üks õppetund, mille sport peab ühiskonnale andma. Aga sport spordi enda pärast on primitiivne ja sellel ei ole mõtet. Kui sport oleks ainult seda, ma ei töötaks spordiajakirjanikuna."
Sport spordi enda pärast on primitiivne ja sellel ei oleks mõtet. Kui sport oleks ainult seda, ei töötaks ma spordiajakirjanikuna.
Johannes Vedru, ERR-i spordireporter

Saatele pani ilusa punkti kahekordne kreeka-rooma maadluse maailmameister ja olümpiahõbe Heiki Nabi, kes ütles, et dopingu tarvitamine on kinni mõtteviisis. "Toon võrdluse: kui tänaval on prügi maas, kas ma tõstan selle üles ja panen prügikasti? Sama on spordis. Dopingut kasutan või ei kasuta? Ongi kõik! Su mõttemaailm peab olema: ma selle juurde üldse ei lähegi, see pole üldse variant. Lihtne! Siin polegi rohkem midagi arutada. Nii ongi elus! Asju tuleb teha ausalt," rääkis Nabi.

Loe rohkem arvamusi otseblogist: