Anti Saarepuu: vana hea Anti on nüüd tagasi!

 (15)
Anti Saarepuu
Päevaleht/Pressifoto

Suusasprinter Anti Saarepuu näitas hooaja esimesel suuremal võistlusel Põhja-Soomes neljandat kohta teenides sellist minekut, nagu oma parematel päevadel.

•• Anti, kui tähtsaks saavutuseks Olose klassikasprindi neljandat kohta pead?

Kui stardis on umbes 40 peagi MK-sarjas võistlema hakkavat meest, tuleb neljanda kohaga väga rahul olla! Tugevamatest jäid kõrvale üksnes norralased ja rootslased, kohal olid aga venelased, ameeriklased, soomlased, kasahhid, poolakad, tšehhid… Ma ei usu, et venelased norralastest kehvemad on.

Juba eelsõit, mille lõpetasin seitsmendana, tekitas hea tunde. Nii veerandfinaal kui ka poolfinaal õnnestus võita, edestasin mõlemal korral hilisemat esikohaomanikku Nikita Krjukovit Venemaalt. Alles A-finaalis hakkasin tundma väsimust ja liikusin raskemalt — lubasin esmalt Krjukovi ja Vassili Rotševi ning lõpusirgel veel Nikolai Morilovi endast mööda.

Koht kohaks, Olosel oli tarvis kindlustada ka osalemisõigus MK-sarja esimesel sprindietapil kuu lõpus Kuusamos — selle eesmärgi täitsin väga kindlalt. Ise ma küll ei uskunud, et klassikatehnikas nii kõrgele jõuan… Panustasin suvel ja sügisel ju rohkem uisutehnikale, klassikale hakkasin rõhku panema alles siinsamas Olose laagris.

•• Kas Torino olümpiamängude kaheksanda koha järel sohu vajunud Anti Saarepuu on nüüd tagasi seal, kus kunagi oli?

Nii võib küll öelda. Sõber saatis ka telefonisõnumi, kus seisis: „Anti is back in business!” Mul tuleb temaga nõustuda — vana hea Anti on nüüd tagasi! Eks ma ise olen ka seda kogu aeg lootunud, kui teised loodavad. Ja sageli on endal olnud veel suuremad lootused kui teistel.

•• Millised eesmärgid MK-sarja esimesteks etappideks endale nüüd püstitad?

Tahtmine hästi esineda, vähemalt samaväärselt kui hooajal 2004/2005, on väga-väga suur. Kuna olen end tituleerinud põhikohaga sprinteriks, ei saa MK-etappidel rahulduda 30 parema hulka pääsemisega. Usutavasti on Olose neljas koht mulle heaks lähtekohaks nii Kuusamo MK-etapiks kui ka järgmisteks MK-sarja osavõistlusteks valmistumisel.

Ise ootan rohkem vabatehnikaetappe Davosis, Düsseldorfis ja Rõbinskis, sest veebruarikuisel Libereci MM-il sõidetakse individuaalsprint just uisustiilis. Pealegi on uisk mulle alati olnud klassikast rohkem meeltmööda. Kui enesetunne ja tervis alt ei vea, plaanin enne MM-i kaasa teha kõigil sprindietappidel peale Tour de Ski osavõistluste ja Vancouveri eelolümpia.

•• Kas sa ise ka mäletad, millal viimati MK-sarjas punktikohale jõudsid?

No see tuleb veel meelde — eelmise aasta detsembris Rõbinski vabatehnikasprindis, kus olin 16. Paraku jäi see eelmisel hooajal mu ainsaks punktikohaks. Sel hooajal pole aga mõtteski vaid ühe punktikohaga leppida!

Kõik vana ja halb tuleb unustada ning jätkata sealt, kus nii oma parimal hooajal (2004/2005 — toim) kui ka 2006. aasta Torino olümpial kaheksandaks tulles pooleli jäin. Igatahes Olose võistlus pani huviga järgmisi starte ootama.

•• Tundub, et suvel alanud koostöö rootslasest treeneri Niclas Gröniga on vilja kandnud või kuidas?

Jah, treeningud on hästi üles ehitatud — kõva mahvi järel võin endale lubada varasemast rohkem puhkust, sest ma ei seediks muidu koormusi ära. Näiteks Oloseltki sõidan esmaspäeval kuueks päevaks koju, et laager väga pikaks ei veniks, ja seejärel naasen siia Kuusamo MK-etapiks valmistuma. Mati (Eesti koondise peatreener Mati Alaver — toim) on sellega päri, et Niclas kõige eest vastutab.

Õnneks olen püsinud terve ja nägin juba oktoobri lõpus Kajaani linnasprindis kuuendaks tulles, et hooajaeelne seis on hea. Praegu ei oskaks paremat tahtagi!

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevaleht Onlines