Eesti suusaliidu eelarve väheneb võrreldes möödunud hooajaga 20 protsenti.

„Aga ma ei kurda, sest tean: rasketel aegadel tuleb teha valikuid ja panustada õigetele sportlastele. Meeste murdmaakoondise valikud algasid 20-protsendilise eelarvekärpega, sportlaskonna vähendamisega 11-lt üheksale ning ühest hooldemehest ja füsioterapeudist loobumisega," lisas Alaver.

Kui suusameeste eelarve on  püsinud 11 miljoni krooni ringis, siis Vancouveri olümpia hooajal kukub see üheksale miljonile. Sportlastest pudenesid koondisest välja Priit Narusk ja Vahur Teppan, hooldemeestest ei jätka Are Mets ning füsioterapeutidest Lauri Ott.

„Raha lugemine pole mulle võõras amet, sest olen üles kasvanud koos Eesti suusatamisega," tõdes Alaver. „Näiteks 1994. aastal otsustas suusaliit võtta laenu, et saaks järgmisel aastal osaleda MM-il Thunder Bays. 1995. ja 1996. aastal sain Veerpalu ja Jaak Mae välismaale laagrisse saata üksnes tänu sponsoritele, treeneri kaasasõitmiseks puudus raha."

Eelmise kümnendi keskel tehtud valikud õpetasid Alaverile, kuidas majanduslikult kitsal ajal ellu jääda ja eesmärkide poole püüdlemist jätkata.

„Tuli tõsiselt mõelda, kellele panustada," meenutas Alaver. „Ajavahemik 1998-2009 on näidanud, et mul õnnestus teha panus õigetele meestele. Nüüdki koondame oma vahendid neile sportlastele, kellelt ootame kõige rohkem."

Nii ei tohiks kuue A-koondise suusamehe olümpiaettevalmistus hoolimata eelarvekärpest karvavõrdki kannatada. „Pingutame tõsiselt, et ka kolm B-koondise liiget saaks endale vajaliku tagada," lisas juhendaja. Meeste koondise hooldemeestest jätkavate Urmas Välbe, Margo Pullese, Eero Bergmanni ja Mihhail Lukertšenko ning füsioterapeudi Lauri Rannama töötasusid suusaliit ei vähendanud. „Küll on aga kahanenud nii minu enda kui ka suusaliidu ametnike palgad," ütles Alaver.

Käised üles käärida!

Suusaliit kavatseb eelarve kinnitada maikuu jooksul - hoolimata sellest, et mitmed kokkulepped potentsiaalsete sponsoritega jäävad esialgu suusõnalisteks.

„Hakkamasaamiseks tuleb käised üles käärida ja teha pikemaid tööpäevi nagu 1995. aasta kevadel pärast Thunder Bay MM-i - toona, oma rekordaastal, võtsin ühendust enam kui 400 firmaga."

Suusaliidu peasekretär Jüri Järv ütles, et kõige keerulisem olukord on praegu suusahüpetega, kus eelarve võib väheneda rohkemgi kui 20 protsenti. „Seetõttu on endiselt leping pikendamata ka hüppajate austerlasest treeneri Martin Höllwarthiga," märkis Järv.