Mardisalu blogi: kaotasime festivali kõrvalturniiril "hullule"
Kusjuures meie Nemesiseks oli üks ja sama mees, keegi purjelauduri välimusega tüüp Havailt. Mees callis kõike ja kõigega, eile võitis ka. Segane kuju seletas oma õnne sellega, et pani hommikul kaela „Jesus's piece'i", mille all ta pidas silmas kaelaristi (väike tipp tulevikuks).
Martinil oli välja lennates päris korralikult punkte, kui leidis mastist K-J. Oleks võinud ehk oodata, kuid läks rünnakule. Havailane maksis kehvema lehega, kuid sai maast ühtkokku 4 ruutut ja bäng, üks eestlane väljas. Paarkümmend minutit peale seda toodi hull meie lauda. Mina leidsin sel hetkel maast üle pika aja hea kaardi, parima õigupoolest, A-A näol. Lauda toodud segane tegi eest tõste, vahepealsed loobusid, mina pisikeselt pimedalt viskasin nupud rohelisele, BB, kes ka midagi teha tahtis, oli nüüd väljas ja nii jäin nagu soovisingi üksi havailase vastu, kellel ette näidata 2-2, millest üks ärtu. Klassika, shoot out, one vs one, mida iganes. Istusin ise küll lauas, kuid mu astraalkorp lendles Imperial Ballroomi kõrge lae all. Higistasin erutusest. Stäkk minul sel hetkel kuskil 14 suurt pimedat, hullul ca 10 korda rohkem. Flopist veel üks A, kaks ärtut. Pöördelt sai tüüp veel ühe ärtu, samuti jõest. Haige värk.... Surusin kolleegidel viisaka inimesena kätt, tegin rummikoola ja läksin siis maja nurga taha prügikaste segi taguma. See oli loomulikult liialdus, kuid vale oleks öelda, et juhtunu mind külmaks oleks jätnud.
Havailane sellega ei piirdunud, kümmekond minutit peale mind nülgis ta meie lauas veel ühe skalbi, seekord sümpaatse hollandlase oma. Ja hollandlasel jälle A-A ning stäkk ca 50000, kui blindid 1000. Ja jälle madalate kaartidega.... Tunnike hiljem, kui seda hullu veelkord nägin, oli turniirile alles jäänud 14 meest ning havailase käes ca 2/3 chippide koguarvust. Ma ei tea kas ta ka võitis, kuid mind sai eile lohutada vaid see - võitma peab mees, kes mu nii haigelt välja lõi. Kui mojo on temaga, siis olgu lõpuni.
Oma mängu kohta ei saa ma midagi paha öelda. Keskmise lehe kohta mängisin ehk oma lühikese „karjääri" parimat pokkerit. Aga aitab endast ja aitab ehk üldse praegu kirjutamisest. Kiirustan alla sööma ja peale seda vist meie tiimiga linna peale, on viimane päev.
Lahe on see, et võib-olla teeme plaanid ümber ja läheme hoopis alla randa, sest ilma on ta siin ära klaarinud ja päike paistab. Kohalike jaoks ehk küll tsipake jahe, kuid põhjaeurooplase jaoks Paralepa. Õhtupool läheme elame kaasa Soome koondisele, kes siin pokkeri Maailmakarikat mängib, samuti on alustanud staarmängijad oma lohutusturniiri, kus sisseost 25000 dollarit ning kus kõik ässad kohal. Vaatamist ja tegemist jätkub.
Kroolin nagu jaksan....
