WSOP sai alguse 1970. aastal, kui Las Vegases asuva Horseshoe kasiino omanik Benny Binion otsustas korraldada mitmepäevase kaardimängijate kokkutuleku, mille jooksul mängiti pokkeri rahalaudu kõrgetele panustele ning hiljem valiti parim mängija hääletuse teel.

Saavutamaks suuremat avalikkuse tähelepanu, muudeti järgmisel aastal võistlusformaati rahamängudelt 5000-dollarilise osalustasuga No Limit Texas Hold'em turniiriks, millest võttis osa seitse mängijat. 1978. aastaks, mil võistlusel osales esmakordselt ka naismängija, oli põhiturniiri osalejate arv kasvanud 42-le.

1979. aastal võitis esikoha esimest korda amatöörmängija, millega kaasnes pokkeri populaarsuse hüppeline kasv, purustades senise pokkerimängija imago sigaritega vanahärradest. Kolm aastat hiljem peeti pokkeri MM-i raames juba 13 erinevat võistlust ning põhiturniiri osalustasu kasvas 10 000-dollariliseks. 1983. aastal hakati esmakordselt korraldama MM-ile satelliitturniire.

Pokkeri maine kasvas stabiilselt 1999. aastani, kui mitmed pokkerimängijad hakkasid boikoteerima WSOP turniire korraldusprobleemide tõttu ning meistrivõistlusi tabas langusperiood kuni 2003. aastani. Tol aastal võitis WSOP põhiturniiri aga 39-dollariliselt satelliidilt pääsme teeninud raamatupidaja Chris Moneymaker. Noore pokkerihuvilisega samastusid mitmed harrastusmängijaid ning see tõi kaasa uue võimsa pokkerilaine. Kui 2003. aastal võitis Moneymaker esikoha eest 2,5 miljonit, siis juba järgeneval aastal teenis uus maailmameister 5 miljonit dollarit.

2004. aastal omandas pokkeri MM-i korraldusõigused Harrah's Entertainment, millega kaasnes suurem pind võistluste korraldamiseks ning kavva lisati mitmeid uusi turniire. 2006. aastal koosnes pokkeri MM 45 turniirist ning võistluse 100 miljoni dollarine auhinnafond muutis pokkeri esmakordselt maailma suurimate rahadega spordialaks.