Eesti pokkeriässade kõige pöörasemad kogemused

Pokker on mäng, mis kombineerib endas õnnefaktori ja oskuse lugeda kaasmängijaid. Äärmiselt psühholoogiline mäng meenutab sõjatandrit, kus etteantud kombinatsioonidega on vaja vastased põlvili suruda. Uurisime Eesti edukatelt pokkerimängijatelt aga seda, mis on nende metsikuimad kogemused hasartmängumaailmas.

Nii nagu päris elus, on ka pokkerilauas väga erinevat sorti inimesi: pokkerilaud peegeldab mängijate iseloomu ja maneere. On neid, kes mängivad pokkerit kliiniliselt ja võtavad seda kui tööd, on karsked ja näevad oma tulemuse nimel vaeva. Samuti on neid, kellele hasartmängurlus on elustiil ja võitudega pokkeris klaaritakse oma eluprobleeme – sealhulgas võlgu, ebakarskeid kombeid ja nii edasi.

Aga millised on olnud Eesti pokkerimängijate põnevaimad kogemused?

Rauno, Eesti/Kanada

Mina ja mu korterikaaslased (kes on ka pokkerimängijad) ei joo ega pidutse põhimõtteliselt üldse. Oleme väga tööle ja tervisele keskendunud ja live-pokkerireise oleme võtnud pigem tööreisidena. See tähendab vara magama minemist, mediteerimist, trenni ja nii edasi. Kõik selleks, et mäng paremini sujuks. Võistlusreisidel on juhtunud küll, et hommikul pärast möllu tahetakse tulla 5000 eurot laenama, et kokaiini ja prostituutide eest arve ära maksta. Mulle pole see elustiil kunagi imponeerinud.

Kõige pöörasem on tagasi vaadates võib-olla see, kuidas suhtumine rahasse on muutunud. Mäletan, kuidas ma 21-aastaselt esimest korda netipokkerit mängides kuu ajaga 25 eurost 800 eurot tegin. Kui siis selle kõik ühe õhtuga ära kaotasin, tekkis täielik depressioon! Arvasin, et olen hukkaläinud hasartmängusõltlane ja peaksin kiiremas korras mängu maha installeerima, enne kui enda elu hävitan.

Nüüd, mõni aasta hiljem, on kaks kuni kolm tuhat eurot päevas kaotada suhteliselt tavapärane. Pokkerikontodel olev raha oleks justkui mänguraha, emotsionaalselt olen selle kaotamise osas veidralt tuim. Samal ajal olen jube õnnelik, kui leian poes allahindlusega juustuvorsti ja saan euro säästa. Naljakas, kuidas pokkerimängija aju töötab.

* * *

Madis Müür
Eesti pokkerilegend, ettevõtja, investeerimisguru

Mu rahvusvaheline karjäär sai alguse pohmakast. Mängisin pühapäeval pohmakaga mingit satelliitturniiri netis ja väga ei vaadanudki, mis laivturniirile selle võitmine viib. Kui võitsin, siis selgus, et on minek Uus-Meremaale. Polnud kunagi varem välismaal pokkerit mänginud ja esimene turniir kohe, põmm, Uus-Meremaal!

Mõtlesin veel, kas minna või mitte. Lennupiletid on kallid, üks ots võttis kaks ja pool päeva jne. Otsustasin siiski minna. Võistlustel läks hästi, jõudsin seal kolmel turniiril rahadesse ja enam tagasi ei vaadanud … Suuri võite tuli järjest ja vähem kui aasta hiljem olin juba Eesti number üks. Seega võib öelda, et osaliselt tänu pohmakale sai minust Eesti edukaim live-turniirimängija.

* * *

Rene, Tallinn

Ma mängin ainult netis ja olen kaotanud ühe ööga 11 tuhat dollarit. Suurim võit on olnud 100 000 dollarit. Ostsin selle eest kaks Mustangi autot ja paar koera. Sain pärast Mustangi ostmist lubadeta sõidu eest trahvi ja proovisin kahe tonniga „politseiniku pastakat ära osta”. Ta ütles, et nii asjad ei käi. Küsisin: „Aga kolm tonni?” Öeldi, et kui korra veel pakun, siis käed raudu ja jaoskonda.

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!