Pressikonverentsi alustuseks paluti 53. draftivalikul Margus Hundil öelda eesti keeles "good morning". 203-sentimeetrine eestlane ütleski "tere hommikust". Ajakirjanikele tegi eesti keele hääldus kõvasti nalja.

Edasi mindi aga tõsisemate teemade juurde.

Hunt kinnitas, et tema arengule Ameerika jalgpallis pole kasuks tulnud pelgalt kuulitõukes ja kettaheites omandatud oskused, vaid ka kõik teised alad kergejõustikus. "Kasuks on tulnud ka jõutreeningud, millega olen arendanud oma võimsust ja plahvatuslikkust," rääkis ta.

"Mängisin ka jalgpalli ja korvpalli. Samuti ujusin ja suusatasin," tõi mitmekülgne Hunt esile veel mõned alad, millega ta varem tegelenud on.

Ent milline oli tunne seista 2006. aasta juunioride MM-il kahel korral poodiumi kõrgeimal astmel?

"See oli uskumatu tunne. Ma pean silmas taolisel suurvõistlusel poodiumil seismist ja rahvushümni kuulamist. See oli kahtlemata suur õnnistus. Olen väga tänulik, et mul on olnud selline võimalus."

Ometi panid Hundi sõnul just võidetud MM-kullad talle pinge peale.

"Kuus aastat tagasi olin kindel, et osalen 2012. aasta olümpiamängudel. See on probleem, kui sa elad 1,3 miljoni elanikuga riigis, sest surve olümpiat võita on väga suur. Ma pidin sealt pääsema!" tõdes Hunt.

Kuna Bengalsi üks treeneritest oli tõestanud Hunti tutvustaval pressikonverentsil, et ei tea temast suurt midagi (arvates, et Hunt on Horvaatiast), rääkis eestlane ajakirjanikele, et meil on olnud palju maailmarekordeid püstitanud tõstja (Jaan Talts) ja kümnevõistluse olümpiavõitja Sydney mängudelt (Erki Nool).

Ajakirjanikud teadsid Hundist üsna palju, mistõttu tuli tal vastata ka küsimustele klaverimängu õppimisest.

Vaata pressikonverentsi, kus Hunt sai kolmest mehest enim tähelepanu, SIIT.