Ott Kiivika soovitus õpilastele: ennem võtke pits viina, aga ärge tehke suitsu
Eesti tuntuim kulturist lubab, et homme esitletavas biograafias „Visa hing. Ott Kiivikas” ei maalita lugejatele tippspordist mingit idealistlikku klantspilti.
Kas sinu raamatus on oodata samasuguseid suuri paljastusi nagu tennisisti Kaia Kanepi biograafias? „Sellisel foonil või tasemel nagu tema raamatu puhul, vast ei ole, aga ma arvan, et neid emotsioone ja asju on küll. Kooselusid on mul ju olnud rohkem kui üks. Mingeid isiklikke seletusi, ausaid väljaütlemisi, mis kellelegi võivad haiget teha ja väljavõtteid päevikutest on küll. Seal on ka neid elulisi lugusid, milleks Kaial pole lihtsalt aega olnud, ta on ju kogu aeg turniiridel olnud,” rääkis Kiivikas, kelle sõnul on raamatus üheks läbivaks jooneks pidev võitlus tema vanema venna Mikuga.
Kiivikas jätkab: „Ma ei ole kunagi olnud täiskarsklane. Neid lugusid on ka selles raamatus. Nii mõnigi tükk, millega tol ajal hakkama sain, pole eeskujuks tänastele noortele, aga ma arvan, et see kirjeldab seda, et vahel proovime maalida tippspordist idealistliku pildi. Need on üliinimesed: ei joo, ei suitseta, on eeskujulikud õpilased. Luuakse mingi üliinimese formaat. Usun, et selle raamatu lugeja tunneb: pagan, need on täpselt samasugused inimesed! Mitte küll kõik, aga valdav osa.”
Mõistagi ei propageeri kulturist alkoholi arutut tarbimist, kuid tema arvates ei ole mõistlik sellest teha sportlaste jaoks mingit tabuteemat. „Ka täna, kui mingi võistlus läbi saab, siis lülitan ma end korra välja. Ma tunnen, et vajan seda. Ühel õhtul unustan mõelda sellele, et mida ma söön ja mida ma joon. Kui keegi küsib, mis on olnud mu edu saladus, siis ongi see, et oskan lõõgastuda. On olemas inimesi, kellele alkohol ei sobi. Kes ei kontrolli oma käitumist, kellel on pärast halb olla. Alkoholiga ei tohi sõbraks saada. Temaga peab olema austav suhe. Ma pole veel ühtegi venda näinud, kes oleks tast jagu saanud! Aga kui õpid end kontrollima ja temaga hakkama saama, siis võimaldab alkohol, vähemalt minu jaoks, teha ära restart.”
„Mul on kaks kindlat põhimõtet: ei narkootikumidele, ei dopingule. Olen ka oma õpilastele öelnud, ennem võtke pits viina, aga ärge tehke suitsu. Väga kuldsed sõnad. Kui läksin omal ajal elu esimesele võistlusele ja seal oli paks suits, siis mõtlesin: „Kuhu ma sattunud olen, kas kõrtsi või võistlustele?” Pärast sain aru, et suitsetamist kasutati selleks, et söögiisu maha suruda. 5. oktoobrist 1993 pole ma ühtegi suitsu suhu pannud.”
