DELFI GRUUSIAS: Tbilisi ilusa fassaadi taga ägab vaesus
Jõe ääres jalutuskäiku tehes hakkavad silma ultramodernsed hooned, klaaskuplitega sillad ja kaunid kirikud, kuid paar sammu linna sissepoole tehes saab aimu Gruusia tegelikust elatustasemest - konditsioneerideta kortermajad, nälgivad koerad-kassid, kerjused. Sellest, et enamus inimestel iga penn arvel on, annavad tunnistust ka kaubandustänaval igal sammul leiduvad Lombardi pandimajad, mille reklaamtahvlid kutsuvad rahaks tegema oma pesumasinat, sülearvutit või elektrikitarri.
Turukaubandus on Tbilisis kolinud maa alla tunnelitesse, mis jalakäijad teisele poole teed aitavad. Nendest putkadest võib leida absoluutselt kõike - seebimullitajast Rolexi kelladeni välja. Kohalikud on õppinud tunneleid vältima ja eelistavad pigem eluga riskides üle tee joosta, sest sissepääsude juures puhuv konditsioneer "tervitab" sind sooja ja kirbe uriinipahvakaga.
Liiklusest. Suunatulesid ja sõiduridu siin linnas eriti ei tunnistata. Neid asendab kas tulede vilgutamine või suur nupp, mis tavaliselt asub rooli keskel.
Taksomeetreid pole sohvrid oma elus kunagi näinud. Sõltuvalt automargist ja istme mugavusest on kolme-neljakilomeetrine reis kas 5 või 10 eurot. Ilmselt mängib ka turisti enda välimus ja nägu pisut rolli.
Täna algavast korvpalliturniirist ei teavita rahvast muu kui ainult üks plakat Tbilisi Spordipalee seinal. Teeäärsed reklaampinnad on kõik enda alla võtnud mõned päevad tagasi siin toimunud UEFA Superkarikas Barcelona ja Sevilla vahel.
Teistest enam ootavad kohalikud vist Gruusia - Itaalia matši, sest kui me eile taksoga koondise treeningule sõitsime, uuris juht meilt esimese asjana: "Kas te olete Itaaliast?" Kui kuulis, et "ei, Eestist", ajas viisakusest pöidla püsti: "Estonia also good!"
