Baltikumi parimad tantsutüdrukud soovivad üllatada ja inspireerida
TTÜ Tantsutüdrukud alustasid oma tegevust 2007. aasta oktoobris ning sellest ajast alates on nende organisatsiooni liikmete arv silmnähtavalt suurenenud. Kui 5 aastat tagasi alustati, siis koosnes rühm vaid käputäiest asjaarmastajatest, nüüdseks tantsib TTÜ Tantsutüdukute ridades ligi 60 neidu ja lisaks neile teevad platsil kaelamurdvaid trikke ka 6 akrobaatilise taustaga noormeest.
Tallinna Tehnikaülikooli Tantsutüdrukuid võib esinemas näha eelkõige oma ülikooli spordimeeskondade mängudel, aga rühm võtab vastu ka palju teisi esinemispakkumisi, mistõttu saab neid üsna tihti näha erinevatel firmapidudel, moeesitlustel, klubi- ja muudel eriüritustel. Tüdrukute treenerid Elli Pilk, Laura Karindi ja Sandra Raju on tantsijatele eesmärgiks seadnud kindlad sihid, mille seas on kandval kohal pidev areng ning uute väljakutsete ületamine. Treenerid naeravad, et kohati on juba treeningu algusest lõpuni tegemine suur eneseületus, kuna kõigil kolmel on oma unikaalsed ideed, mis tekitavad nii mõnelgi korral tormi veeklaasis. Tüdrukud võivad oma saavutuste üle uhkust tunda, sest neidude ja noormeeste näol on tegemist valitsevate Baltikumi meistritega.
Tehnikaülikooli cheerleaderid on oma lühikese karjääri jooksul saavutanud palju, mida tõestavad ka tüdrukute võidetud auhinnad. Oma arenguteel on tantsijad võitnud mitmeid tiitleid, millest silmapaistvamad on 2010. aasta Baltic Cheerleading Championship 3. koht, 2010. ja 2011. aastal Põlvas toimunud Eesti tantsutüdrukute võistluse esikoht ja 2012. aasta Baltic Cheerleading Championship esikoht tantsu- ja cheerleading kategoorias.
Lisaks kodumängudele TTÜ Spordihoones on tüdrukud kaasa löönud ka erinevates välisprojektides. Näiteks Balti korvpalliliiga 2010/2011 hooaja Final Four’i mängudel Kaunases, 2011. aasta G4S korvpalli meistriliiga All Stars mängul Raplas ning sel suvel oli neil suur au olla Eesti korvpallikoondise ametlik tantsutrupp. Lisaks korvpallile esinevad nad ka võrkpalli, saalihoki ja jalgpallimängudel ning isegi poksimatšidel, olles Keilas pesitseva poksiklubi Team Moisar mitteametlikud tantsutüdrukud.
Tüdrukute treener ja mänedžer Sandra Raju kinnitab, et mida mitmekülgsem on esinemisgraafik, seda rohkem on motiveeritud ka tüdrukud: "Kõik soovivad vahetevahel natukenegi muutust, seepärast püüame ka meie oma tüdrukutele pakkuda erinevaid esinemisväljundeid. Platsi peal ja kõrval on väga tore – tunneme end kui kalad vees, aga vahetevahel on tarvis ka midagi muud teha ja end natuke teistsugusele publikule näidata."
TTÜ tantsutiim on tuntud oma mitmekülgsuse poolest, sest erineva taustaga tantsijaid on palju. "Meie rühmas on nii Eesti parimaid iluvõimlejaid, hip-hopi maailmameistreid, akrobaate, võistlustantsijaid ja veel palju erineva taustaga artiste. See on tõsi, et ilma eelneva tantsukogemuseta on raske meie rühmas läbi lüüa, aga mine sa tea – inimesed õpivad kiiresti,’’ seletas Sandra.
Erineda meeldib neile küll, sest eelmisel aastal tõid tüdrukud ja poisid palliplatsile Eestis uudse pealtpanekute show, mida võib tihti näha NBA mängude vaheaegadel. "Tahtsime teha midagi uut ja huvitavat, sest kes seda tantsu ikka jaksab 9 kuud järjest vaadata. Mõtlesime, et võtame kätte ja proovime – kui tuleb siis tuleb, kui ei tule siis vähemalt püüdsime teha midagi uut ja lahedat. Tundub, et õnnestus,’ lisas hetkel vigastuse tõttu platsilt eemal olev treener Elli Pilk.
Küsimustele vastab TTÜ Tantsutüdrukute treener Elli Pilk:
1. Cheerleaderina olete pidevas tähelepanu keskpunktis. Missugune on meeste tähelepanu, missugune naiste? Kas naised kipuvad olema kadedad ja mehed pealetükkivad? Mis siin salata, kui meeste seltskonnas mainida, et oled tantsutüdruk, siis märkamatuks kohe kindlasti ei jää. Naistel, kes pole tantsimisega kokku puutunud, on tihtipeale eelarvamus, et kõik tantsutüdrukud on rumalad väljakutsuvalt riietuvad bimbod, seega nendega on natuke raskem. TTÜ Tantsutüdrukutel, kui Tehnikaülikooli cheerleaderitel, on 80% meestest koosnevas asutuses väga palju tähelepanu. Me üritame "rumalate tantsutüdrukute" stereotüüpi murda, näidates, et ehitusteaduse doktorandid, keemia magistrid, biomeditsiini ja tehnilise füüsika magistrandid jt on ilusad ning oskavad tantsida!
2. Kas teiega on juhtunud ka mingeid õnnetusi/vigastusi seoses sporditegemisega? Loomulikult. Tants ja eriti cheerleading on ekstreemala ja paluks siinkohal mitte vastu vaielda. Meil on olnud erivaid õnnetusi. Kõige sagedasemad on ebaõnnestunud tõsted, kusjuures viga saavad nii tõstetavad kui ka tõstjad, kes ennast ohverdavalt kukkujat püüavad. Samuti on olnud lavalt alla kukkumist, trampetilt hüppelt halba maandumist jpm. Vigastuste nimekiri on väga pikk, alustades lihaste rebenemisest lõpetades liigeste luksatsiooniga.
3. Rääkige mõni naljakas juhtumus või seik, mis on aset leidnud lavalaudadel? Õnnetustest rääkides, juhtus meiega üks naljakas lugu enne esinemist Nokia Kontserdimajas, kus peaproovi ajal õnnestus meie tantsijal orkestriauku kukkuda ning randmeluud murda. Sattus pööretega hoogu ning ei näinud, et lava sai otsa. Pime oli noh! Õnneks saime kuidagi esinemise tehtud ning sealt otse traumapunkti. See juhtus kaks päeva enne I Tantsutüdrukute võistlust, seega pidime ka oma võistluskavad ümber muutma. Meenutame seda naljaga :).
4. Kes tuleb sel aastal korvpallis Eesti meistriks? Tahaks loota, et meie ergutamise abiga korvpallis, võrkpallis ja saalihokis ikka TTÜ.
5. Kui suure osa nädalast veedate treeningsaalis? Mida täpsemalt teete ning kui suurt tööd nõuab tegelikult tantsutüdrukuks olemine? Julgen väita, et TTÜ tantsutüdruk on treeningsaalis kindlasti 5 korda nädalas. Kui mitte tantsu- ja akrobaatikatrennides, siis jõusaalis üldfüüsilist tehes. Arvame, et tantsutüdruk peab lisaks tantsuoskusele oskama raskemaid akrobaatilisi elemente ning sealjuures olema ka füüsiliselt tippvormis. See on ka põhjus, miks tantsimine ON spordiala.
