TEADLASELT HARRASTAJALE | Tiit Land: Me saame oma käitumise ja eluviisiga aidata kaasa sellele, et püsiksime võimalikult terved!

 (1)
TEADLASELT HARRASTAJALE | Tiit Land: Me saame oma käitumise ja eluviisiga aidata kaasa sellele, et püsiksime võimalikult terved!
Spordinädala patroon Tiit LandErakogu

Käesoleval aastal on Spordinädala patrooniks rektor Tiit Land, kes on suure osa oma elust pühendanud teadustööle. Teadlasena kinnitab ta, et mõõdukas ja tark liikumine aitab kaasa tervisliku seisundi parandamisele ja säilitamisele.


Mis on Sinu peamised sõnumid Euroopa Spordinädala järel kaasmaalastele?

Minu peamine sõnum on, et me saame oma käitumise ja eluviisiga aidata kaasa sellele, et püsiksime võimalikult terved. Paraku me ise ei pööra sellele tihti piisavalt tähelepanu ning seetõttu on mul hea meel, et sain Spordinädala patroonina anda oma väikese panuse tervisliku eluviisi edendamisse.

Me saame oma käitumise ja eluviisiga aidata kaasa sellele, et püsiksime võimalikult terved.

Mida on teekond teadlasena kõige enam andnud?

Usun, et ühest küljest on teadlase amet andnud mulle analüütilise mõtlemise ja selle kaudu ratsionaalsuse. Teisest küljest teadus- ja tõenduspõhiste seisukohtade esitamise, mis on praeguses nn tõejärgses ajastus minu arvates väga oluline. Loodusteadlasena tean väga hästi, et loodusseadused kehtivad kõigi jaoks ning ma ei hakka iial levitama vastupidiseid seisukohti.

Seotud lood:

Kuidas algas Sinu enda llikumisetee? Millistes trennides oled käinud?

Kasvasin üles Võrus, kus tol ajal olid tugevad suusatamise ja võrkpalli koolkonnad. Suusatamistrenni ma ei läinud, küll aga käisin palju suusatamas. Põhikooli ajal elasin Tamula järve ääres ning koolist koju jõudes panime vennaga suusad alla ja läksime teisele poole järve nõlvadest alla laskma. Lund oli tol ajal oi kui palju. Kuuendas klassis läksin võrkpallitrenni. Alguses oli mu treener Jaan Gutmann, hiljem Aksel Saal. Tulime erinevates vanuseklassides korduvalt Eesti meistriteks. Keskkooli lõpus otsustasin jätta tipptasemel võrkpalliga hüvasti, sest tahtsin ülikoolis keemiat õppida ning mind paelus teadustöö. Olen jätkuvalt liikuv inimene – mängin tennist, ujun, suusatan.

Spordinädala patroonid Tiit Land ja Sandra Raju Erakogu
On väga oluline füüsilise liikumise vajadust endale teadvustada ning leida selleks aega.
Tiit Land

Kuidas teadus võiks inimesi käesoleval teistmoodi ajastul toetada?

Teadlased peaksid olema rohkem aktiivsed, et oma uurimistulemusi avalikult seletada ja selgitada. Neil on väga palju huvitavaid uurimusi ja tulemusi, millest keegi ei kuule. Samuti peaksid teadlased ümber lükkama populistlikke ja lausa valesid seisukohti, mis ühiskonnas järjest enam levivad. Infotehnoloogia kiire areng on viinud selleni, et ühiskonnas on väga lihtne levitada valesid. Teadlastel on kohustus seista sellele vastu.

Tervis ja liikumine?

Erinevad liikumiskäitumiste uuringud näitavad, et me liigume väga vähe. Ühest küljest tingib seda muutunud elu- ja töökorraldus, mis ei paku tänapäeval piisavalt füüsilist pingutust. Seetõttu on väga oluline füüsilise liikumise vajadust endale teadvustada ning leida selleks aega. Alustagem Tervise Arengu Instituudi soovitustest liikuda iga päev aktiivselt vähemalt 30 minutit. Füüsiline aktiivsus ei ole vaid sportimine, selle hulka kuulub ka kõndimine. Sportimise juures soovitan tunnetada oma füüsilist võimekust, sest vanuse suurenedes on ka suurem oht end sportides vigastada. Kindlasti ei soovita ma teatud eluaastast seada endale eesmärgiks oma tulemust igal aastal parandada või igal juhul teha ära naabrile või sõbrale.

Millised on Sinu hommikused rituaalid?

Mul ei ole erilisi rituaale, ikka praktilised toimetamised. Ehk võib rituaaliks lugeda hommikust kohvijoomist, mida teen kohe, kui voodist tõusen. Hommikul söön kerge hommikusöögi, tavaliselt mingi võileiva koos tomatisalatiga ning lõpetan kohukesega. Seejärel on aeg liikuda tööle. Kuna ma ei ole varane ärkaja, siis hommikul ei ole aega palju enamaks. Nädalavahetustel ja puhkuse ajal magan kauem ning hommikul pigem loen ja ka logelen.

Milline maailm on aastal 2040?

Eks ta on suures osas ikka samasugune nagu täna. Kui vaatame ajas tagasi, siis kõige suurem muutus, mis inimesi viimase 20 aasta jooksul on mõjutanud, on kiire infotehnoloogia areng. Selliseid kiireid arenguid me kindlasti ei osanud ette kujutada ja ilmselt ei oska ka ennustada järgmiseks 20 aastaks. Tänaseks on paljud traditsioonilised ametid muutunud või lausa kadunud ning see protsess kindlasti jätkub. Masinad asendavad rutiinseid töid, tehisintellekt tungib peale, tulevad uued ja uued tehnoloogiad. Siiski ei asenda robotid inimesi, sest esimestel puudub empaatia. Inimsuhted jäävad ja muutuvad pigem järjest tehnoloogilisemas maailmas veelgi olulistemaks. Selles võtmes olen veendunud, et maailm ei muutu 20 aastaga ega ka 200 aastaga.

Ennekõike soovin, et me liiguksime rohkem. Seda on vaja igas vanuses. Uuringud näitavad, et liikuvad eakad inimesed tunnevad ennast paremini ja tulevad oma eluga paremini toime.
Tiit Land
Spordinädala patroon Tiit Land Erakogu

Mis on Sinu lõpusoovid kaasmaalastele Spordinädala järelkajana?

Ennekõike soovin, et me liiguksime rohkem. Seda on vaja igas vanuses. Uuringud näitavad, et liikuvad eakad inimesed tunnevad ennast paremini ja tulevad oma eluga paremini toime.

Spordinädala patroon Tiit Land Erakogu