SPORTLASELT HARRASTAJALE: Martin Padar: kui ainult elada kontoritööle ja kodus maanduda teleri ette, pole sinust peagi ka tööl asja!

 (4)
judoka Padar võistlemas Eesti koondise ridades
Liigu rohkem!Delfi Sport

Liikumisaasta 2014 puhul hakkab ilmuma artiklite sari „Sportlaselt harrastajale“, kus jagavad soovitusi mitmed eredad inimesed. Tervitused ja toetuse saadame nende lugudega, nii aktiivselt liikujatele kui ka veel tugitoolis istujatele, lootuses, et nemadki jõuavad oma unistuste vormi.

Loodetavasti on need isiklikud lood inspireerivad Sulle ja paljudele teistele harrastajatele. Kui kasvõi mõned isikud peale artiklite lugemist ennast rohkem ja teadlikumalt liigutama hakkavad, on Liikumisaasta tööka meeskonda üks eesmärkidest täidetud. Mõnes loos vaatleme, milliseid soovitusi  annab see rohkem või vähem tuntud sportlane (tegevsportlane või veteran) harrastajale, millised on tema nipid. Teises avame veidi ka sportlase enda lugu ja teekonda. Kuid fookuses oled siiski seekord Sina ja kõik teised tublid aktiivsed või veel passiivsed harrastajad.

Kui kasvõi mõned isikud peale artiklite lugemist ennast rohkem ja teadlikumalt liigutama hakkavad, on Liikumisaasta tööka meeskonda üks eesmärkidest täidetud. Mõnes loos vaatleme, milliseid soovitusi  annab see rohkem või vähem tuntud sportlane (tegevsportlane või veteran) harrastajale, millised on tema nipid. Teises avame veidi ka sportlase enda lugu ja teekonda. Kuid fookuses oled siiski seekord Sina ja kõik teised tublid aktiivsed või veel passiivsed harrastajad.

Liikumisaasta 2014 artiklite sarja „Sportlaselt harrastajale“ esimeseks külaliseks on tuntud judokas Martin Padar. Mees tähistab peagi oma 35. eluaastat, kutsub kõiki üles teadlikumalt treenima ja loodab, et mõõdukas liikumine saab iga eestlase elustiiliks. Terves kehas terve vaim.

Seotud lood:

Milliseid soovitusi annad Sa harrastajale Liikumisaasta 2014 puhul?

See on suurepärane, et Liikumisaasta on alanud. Loodan, et see algatus meelitab üha rohkem inimesi tugitoolist välja. Paljude inimeste nina on igapäevaselt väheselgi vabal ajal nt. arvutis sotsiaalmeedias, ning see on kahjuks hakanud halvas mõttes asendama isegi tavalist normaalset silmast silma suhtlemist.

Harrastajad saab tinglikult liigitada algajateks ja professionaalseteks amatöörideks. Professionaalsetel amatööridel on juba olemas treeningplaanid, kavad, nad teevad trenni instruktorite käe all. Ja on muidugi passiivsemaid algajamaid amatööre - inimesi, kes esialgu vaid soovivad end lahti rebida tugitoolikultuurist ja arvutimaailma rüpest, neid julgustaksin soojalt liikumisega alustama. Sest, mida rohkem me istume sundasendites, mida enam me lösutame, seda vähem see soosib meie normaalset lihastoonust, -lihaste vereringet, kust tulevad toitained ja hapnik ning -biomehhaanaaliselt normaalset kehaasendit. Kui me aga võimleme, kõnnime, ujume, liigutame, on keha toonuses ja terve ning teenib meid kaua. Maijooksul on näiteks ka kepikõnni voorud. Oluline on meelde jätta, et hea vormi jaoks ei pea inimene ilmtingimata jooksma ega rattaga sõitma. Isegi kõndimine aitab liigestes ja lihastes toonust hoida, paneb vere käima ning me ei väsi ka vaimselt nii kergesti.

Kui ainult elada kontoritööle ja kodus maanduda teleri ette, pole sinust peagi ka tööl asja. Isegi malemängijad räägivad, kui suur pinge neil on ja vaimset stressi vaja maandada kehalise aktiivsusega. Kes neist mängib juurde tennist, kes ujub. Garri Kasparov näiteks mängis süstemaatiliselt jalgpalli! Keha toonuses hoidmine on väga vajalik kõikidele ja see pole kellelegi üle jõu käiv samm. Elus peab vaimse ja füüsilise vahel olema tasakaal. Mida enam me losutame või unustame end monotoonselt pikkadeks tundideks mis iganes erineva valdkonnaga seotud sundasenditesse, seda enam soodustame häirunud ainevahetust, kehal tekivad pingekolded, mis võivad viia isegi siseorganite haigusteni. Kui me aga liigutame ja liigume, siis süttib taas elusäde. Ma kiidan liikumisaastat 2014 idee, algatuse ja teostuse väga heaks. Ja puhuks omalt poolt kõikidele harrastajatele tuult purjedesse.

Kuidas taas treeningutega alustada? Mida soovitad inimesele, kes on kaua tugitoolis istunud?

Loe veel

See sõltub sellest, kui kõrged inimese eesmärgid on ja milline on tema ajalugu. Soovitan kõikidele, kel pikem paus sisse jäänud ennast enne tuuride üles võtmist esmalt registreerida üld-tervisekontrolli, mis näitab ära, mis on Sinu hetkeseisund! Seal viiakse läbi koormustest, vere analüüsid, EKG ja muud testid. Hea oleks alguses konsulteerida spordiarstiga, füsioterapeudiga, kuhu poole ja kuidas liikuda. Spordiarst võib suunata inimese spordi- või fitnessklubisse, kus tänapäeval on laialt levinud ka eratreeneri teenus ja sõltuvalt iga inimese konkreetsetest soovidest ja näitajatest tehakse professionaali käe all plaanid. Loomulikult pole see mingi range kohustus, alustada hooaega või uut perioodi tervisekontrollist ja koormustestist, see on lihtsalt soovitus. Võib ka lihtsalt end registreerida mõne spordiklubi liikmeks ja teha sealse treeneri käe all omale sobiva suunitlusega trenni! Iga inimese soovid on ju erinevad, mõni inimene soovib kaalus alla võtta, tegeleda rasvapõletusega, teisel soov lihasmassi kasvatada, kolmas soovib tervist parandada, neljas rihib harrastajate võistlusi jne. Kui rahakott treenerite peale ei hakka, siis seegi pole tegelikult takistuseks tugitooli jäämiseks. Soovitan kõigile võimlemist läbi painutusharjutuse, läbi kehapõhiste funktsionaalsete jõuharjutuste. Kasulik on teha kõhulihaste harjutusi, kükke- kõike seda, on võimalik teha ka kodus, ka kiire kõnd metsa all on kõikidele kättesaadav. Soovitav on teha turvalisi harjutusi, mis ei saa meile halba teha. Kel on aga suuremad ambitsioonid ja soov härjal sarvist haarata, siis aga palun: eratreenerid ja spordiarstid ootavad teid. 

Näiteks jooks võib olla koormav põlveliigestele. Näen Stroomi metsas väga palju inimesi jooksmas, see on hea, kuid seda peab tegema targalt. Näiteks kui oled keskealine, ei tohi peale pausi alustada jooksutrenne pikkade distantside ja kõrge pulsiga. Soovitav on alustada kõnnist ja hoida mõõdukat tempot. Arvesse peab võtma oma hetke kehakaalu, sest liigestele on väga lihtne liiga teha ja neid läheb igale inimesele vaja kogu eluks. Väga oluline on ka venitamine ja lihashooldus, ka massaaž. Kui kellelgi lööb valu põlvedesse, tasub koheselt konsulteerida arsti või füsioterapeudiga. Ka jõusaalis saab enda kehale kingituse teha ning kasutada erinevaid ergomeetereid ja anda sel moel koormust südame-veresoonkonnale. Väga kasulik on ujumine, ei põruta liigeseid, treenib kõiki, sh. süvalihaseid, mille optimaalne toonus aitab tihti ära hoida suurte tugevate lihaste ülepingeid ja annab kehale hea tasakaalu!

Mis on märksõnad, mis iseloomustavad Sinu isikliku Liikumisaastat 2014?

Olen päris suure kaaluga inimene ja pean seda arvestama. Mis puudutab minu treeningplaane ja aeroobset tegevust, siis populaarse ja palju harrastatud jooksu asemel harrastan ma üha enam veloergomeetrit ja ujumist. Ujumine on minu jaoks väga oluline treening ja see on hea ka põlveliigeste seisukohast. Tegin ka eelmisel aastal väga palju ujumistreeninguid. Ujumine nagu juba üldisemalt eelmises vastuses mainisin on muuhulgas väga hea ka lülisamba väikestele lihastele, vaagnalihastele, kõhu-, selja-külje lihastele - kokkuvõttes hea viimastel aastatel üha enam kõneldud keha stabiliseerivatele süvalihastele.

Kui sageli Sa endale koormustesti teha lased?

Minul on sportlasena 1-2 korda aastas täispikad koormustestid, kui on olnud intensiivsemad laagriperioodid, treeningperioodid oleme verd käinud andmas ka koormustestist eraldi aegadel.

Kuidas Sa taastud ja väldid ületreenimist?

Mul on selles mõttes olnud lihtne, sest meie tegevust judokoondises koordineerivad treenerid, kes on spordiarstidega kokku leppinud koormustestide ajad, lisa vereanalüüsid, mis kajastavad organismi hetkeseisundit. Väga tähtis on ka loomulikult mu enda enesetunne. Kuna olen lapsest peale tegelenud pidevalt spordiga, on mul suurepärane baas all ja tunnetan ennast hästi. Kui tuleme laagritest ja anname vereanalüüse, kajastuvad seal mitmed markerid. Näiteks meilt on alati võetud on uurea ja kreatiinikinaasi analüüsid. Viimane neist on ensüüm, mis näitab lihasväsimust ja tema näit veres on kõrge ka lihaskahjustuse korral (trauma), kui on näiteks toimunud rebend. See on väga informatiivne näit, mil on omad referentsnäitajad ja kui see on väga kõrge, siis tuleb ilmselgelt võtta koormusi maha ja jätkata väga madala pulsisagedusega taastavate treeningutega. Teha trenne, mis aitavad taastuda ja piimhappe soolasid ja muid jääkaineid lihasest välja viia. Piimhape sool on laktaat ja selle näit koormuste ajal on treeneritele samuti informatiivne. Uurea on ühend, mis näitab organismi üldist jääk väsimust olles valguainevahetuse lõpp produkt.
Nii sportlasele kui ka harrastajale on väga tähtis koostöö ja infovahetus treeneriga.
Loomulikult on tähtsad ka taastusprotseduurid: massaaž, saun, soovi korral infrapuna -saun ja tervisekapsel. Ka treeneri ja massööri vaheline koostöö ja infovahetus on tähtis. Need ongi need mõned vaalad millele mina ja teised sportlased toetume.

Kust Sina ammutad inspiratsiooni, et treeningutega kõrgel tasemel jätkata?

Mul on olnud juba lapsest saadik stiihiline, vanajumalast ja loodusest tulenev soov, teiste lastega maadelda, jõudu katsuda - kedagi pikali panna. Olen kunagi ühele spordiajakirjanikule avanud, et kui ma esimese klassi lõpetasin, siis vaheajal vanaema juures kelkisin kord ühele neljanda klassi neiule, et kuigi lõpetasin alles esimese klassi, siis käänan juba kõik kolmanda klassi mehed maha. Nartsissist nagu ma olen. Mul on juba varasest lapsepõlvest avaldunud huvi maadlusrüseluse vastu. Üheksa - aastaselt sattusin Andres Lutsari käe alla judotreeningutele pärast seda, kui olin näinud telelavastust „Džuudopoisid“. Siis sellest hetkest peale st. judo trenni sattumise esimesest päevast alates oli judo kuidagi iseenesest mulle katkematu inspiratsiooniläte. Murdeeas oli mul juba palju võistlusi, mul olid suhteliselt head füüsilised eeldused ja ka hea tunnetus. Tabasin justkui vastase liikumissuundasid hästi, see toimis hästi kontaktsest lähedasest vastasele mitte ruumi jätvast võitlushaardest. Eks see tunnetus juhtis uute võitudeni ja üks asi viis teiseni ja süües kasvas isu. Hiljem sai sellest elustiil, kui juba spordipisikust nakatunud oled, siis läheb edasi libedamalt. Mind tiivustasid ka Euroopa ja maailma juunioride võistlused (MM), kust mul tuli pronksmedal ja see kõik viis uute võimaluste juurde. Ka harrastajatel on oluline teha see esimene samm ja alustada teekonda, edasi läheb juba kõik libedamalt.

Mis on Sinu käesoleva artikli lõpusõnad alanud Liikumisaasta 2014 puhul?

Liikuge end terveks ja tugevaks! Suurepärast Liikumisaastat kõikidele harrastajatele!