Ilm oli tõesti erakordselt halb, võistluse kohtuniku Kunnar Karu sõnul tegi vibulaskmine ujumisele pika puuga ära. „Skoone staadionil oli raudselt märjem kui päev varem Keila ujulas peetud mõõduvõtul,“ kinnitas üle üheksa tunni platsil viibinud Karu veendunult ja lisas: „Tegelikult tahtsime, et sügisel oleks üks õues toimuv spordiala, aga sattusid sellised olud. Vähemalt jääb meelde, tegemist oli kogu firmaspordi ajaloo kõige märjema üritusega. Sellist paduvihma ja nii pikalt pole ammu tulnud. Viimastelt laskjatelt võeti valgus ka ära, aga see-eest keerati vihm lõpuks kinni. Seega kõikidel olid üsna võrdsed tingimused.“

Firmasportlased said kohtuniku käest kiita. „Kõik olid tublid ja vaimsus oli mõnusalt rahvasportlik. Vibulaskmine on ala, kus ka vähem kogenud või esimest korda proovijad saavad pärast mõningast juhendamist oma esimesed punktid. Kümnesse ehk kohe ei lähe, aga tühjade kätega üldiselt ei lahkuta. Tegelikult soovitan nii selle kui teiste alade puhul eelnevalt nendega põgusalt tutvuda. See annab palju juurde,“ soovitas Karu.

Sügisspartakiaad

Eike Murro (Elektrum Eesti OÜ) ei lasknud ennast tormituulest häirida ja sõnas rõõmsalt: “Tegelesime ekstreemspordiga, aga seltskond oli nii tore, et lausa patt oleks olnud koju jääda. Pealegi ei saa vibulaskmist just iga päev teha, jäin väga rahule. Kui osad käivad lausa trennis, siis mina hoidsin vibu käes teist korda elus.”

Martin Kärner (Orkla Eesti OÜ) tunnistas, et tulemus tuli eelmise aastaga võrreldes umbes 20 protsenti kehvem, aga kuna päris mööda ei lasknud ja nooli ära ei kaotanud, siis läks võistlus korda. “Kiirelt ära tehtud ja valmis! Sõrmed on veidi külmad, muidu pole hullu,” muljetas Kärner.

Maarja Edvand (Credit24) sai instruktorilt tagaselja kiita väga eeskujuliku laskeasendi eest, kuigi vibu hoidis firmasportlane käes elus esimest korda. “Saime selles tormis hakkama, super lahe, adrenaliin on sees, väga mõnus. Tegemist on võistlusega, mis jääb meelde,” ütles Edvand suure õhinaga ning lubas järgmisel sügisel kindlasti tagasi tulla.

Sten Aju (Credit24) esimene vibulaskmine kogemus jääb lapsepõlve. “Mul oli raskusi noole paigal hoidmisega, see tahtis pidevalt maha tikkuda. Tegelikult on vibuspordi tehnika õppimine väga lahe, peamine märksõna on siin muidugi keskendumine. Tahan kindlasti kunagi veel lasta ja kui võimalik, tulen siia uuesti,” sõnas firmasportlane.

Taavi Koppel (AS Norma) tunnistas, et olude kiuste ei läinudki kõige hullemini ja kõik lennutatud nooled tabasid märklauda. “Stabiilsust ei olnud, mida oleks endalt oodanud. Muidugi on alati võimalik vabandusi leida, et tänu ilmale ei läinud nii hästi ja särava päikesega oleks parem olnud. Ma arvan, et päeva kõige keerulisem osa oli võistluspaiga leidmine, tegin kolm tiiru ümber vanalinna ja käisin kolmes vales kohas enne kui siia jõudsin,” ütles Koppel.

Sügisspartakiaad

“Tegelikult tahaksin kogu selle firmaspordi võistluste sarja tõsisemalt ette võtta ja nii-öelda kangemaks keerata, et lisaks meeldivale ajaviitmisele saaks Norma tabelisse rohkem punkte kirja,” lisas ta

Helena Lissenko (Helmes) on juba mõnda aega vibutrenni minemisest unistanud, kuid ajaliselt pole see siiani õnnestunud. “Põnev oli, mõned nooled läksid üle, kuid tabamusi tuli ka. Igal katsel peab täpselt sihtima ja järgmised lasud sarnaselt sooritama, muidu lased väga mööda,” selgitas viimases voorus autotulede vihus end proovile pannud Lissenko.

Tallinna Vibukooli ja Kajamaa viburaja instruktor Katrin Virula oli oma tiimiga firmasportlaste juhendamisega ametis algusest lõpuni. „Pean saladuskatte all ütlema, et osad ettevõtted käisid enne võistlusi meie juures harjutamas, näiteks Tallinna Linnatranspordi AS ja Helmes. Inimesed olid mulle juba tuttavad ja eks oli näha, et rajal tuntakse end mõnusamalt,“ ütles Virula.

Vibulaskjate tase oli erinev, kuid instruktori sõnul ühendas kõiki sportlik vaim. „Inimeste meelestatus oli positiivne, oldi huvitatud, taheti proovida ja üritati teha hästi. Mina oleks võib-olla ühe harjutusringi rohkem teinud ja eduelamuse suurendamiseks algajate jaoks distantsi lühendanud,“ andis Virula soovituse ja lubas lahkelt kõik spordialast huvitatud inimesed Tallinna Vibukooli trenni vastu võtta.

Viimases ringis autotulede valgel märki tabada üritanud Tallinna Lennujaama Spordiklubi liikmed Eve Härm ja Merike Klement lubasid järgmisel aastal kindlasti tagasi tulla. Esimest korda vibu käes hoidnud Eve rõõmustas, et tal läks paremini kui kolleegil eelmisel aastal. Merike muigas ja vastas: „Vaatan, et meil ka siin tiimi sees vist väike võistlus.“

Juhendajate suunas oli Merike Klement kiidusõnadega väga helde. „Mind õpetanud härrast oli väga palju abi. Mullu oli instrueerimine pigem pinnapealsem. Tegelikult on tegemist toreda alaga, ma ei ütle vibulaskjate kohta enam halvasti,“ lubas oma eelmise aasta tulemust seekord tunduvalt parandanud Klement heatujuliselt.

Firmade arvestuses võttis viburajal võidu teist aastat järjest Tallinna Linnatranspordi AS, Orkla Eesti AS saavutas teise koha ning Swedbank jäeti kolmandaks. Meeste arvestuses hiilgasid täpsusega Leho Virma (Swedbank), kes skooris 90 puntki ning naiste hulgas näitas 89 punktiga taset Ilona Kotova (Tallinna Linnatranspordi AS).

Pärast ekstreemset vibuspordipäeva juhib ettevõtete arvestust endiselt Swedbank, Orkla Eesti AS on teisel ja Tallinki Spordiklubi kolmandal kohal. SEB pääs pjedestaalile pole teps mitte lootusetu, kaotus lähimale konkurendile on üsna napp. Elisa Spordiklubi ja Danske Bank jagavad viiendat kohta.

Firmaspordi Sügisspartakiaadi viies päev paneb proovile mõttesportlased ja testib näitlejameisterlikkust. Eks siis näeb, kas mullu Danske Banki parimatele pokkerinägudele on konkurentidel seekord midagi vastu panna või mitte. Turniir Tallink City Hotel konverentsisaalis tõotab tulla põnev!