Seminaril saavad osalejad palju põnevaid teadmisi ning võimaluse meelde tuletada vana, vahepeal unustusehõlma vajunud infot. Teemadest tulevad käsitlemisele liikumisaktiivsus ja treeningud, ergonoomika ning motivatsioon. Esitletakse erinevate uuringute tulemusi, toimuvad rühi – ja kontoritreeningu, kontorijooga ja slackline’i töötoad ning palju muud.

Ajakava ja registreerimine kodulehel https://firmasport.ee/spordiseminar2018/

Toilas astuvad üles mitmed põnevad esinejad: füsioterapeut Kristi Rembel, personaaltreener Susie-Ann Viirg, akrobaat Tauri-Viljar Vahesaar ja paljud teised.

Peeter Luige ja Marti Soosaare 10 põhjust seminarile tulekuks:

1. Tutvume kontoritöö ohtudega

Kui töötame iga päev mõnusas soojas kontoris, näib see koht turvaline ja ohutu, kuid kui kasvõi iga päev on laua kõrgus vale ja keskkond pole ergonoomiline, on sel pikas perspektiivis suured tagajärjed. On arukas oma töökeskkond teadlikult läbi mõelda ning tuvastada võimalikud ohukohad.

2. Harjume märkama vigu enda rühis

Viime kokku teooria ja praktika. Tehes ja mõeldes läbi need jooksvalt enese kogemuse ja hetkeoleku najal, võib leida päris rohkelt möödapanekuid, mis võivad juba praegu olla kujunenud probleemiks või on alles arengustaadiumis. Lihtsad vahendid ja nipid arsenali - ning seejärel võib koduses keskkonnas jätkata rühiparandust, et parendada tervist.

3. Harjume olema toeks neile, kellel on rühis vigu

Teadmised on jagamiseks ning õpitu abil saate olla oma ettevõttes antud teemal üks kogenumaid. Kuigi kahe päevaga ei saa siin spetsialistiks, võib pärast algteadmiste saamist omandada edaspidi juba automaatselt uut infot ning seeläbi suunata teadlikumalt ka ettevõttesisest elu rühi parandamise eesmärgil nii personaalsel kui ettevõtte tasandil.

4. Saame kasulikke nipid igapäevase liikumisharrastuse märkamatuks suurendamiseks

On väga lihtne suurendada oma igapäevaliikumist, kui teadvustatakse endale lihtsaid nippe ning liigutakse rohkem jala, mitte lifti või autoga. Võib juhtuda, et lihtsast liikumisest kujuneb välja liikumispisik ning edasi juba trennipisik. Võistlused? Ei me ette tea. Aga see kõik võib ootamatult juhtuda ja pikemas perspektiivis on see endale puhas heategu.

5. Seminarile tuleb inimeste läbi "kokku" kogemusi ja murekohti – õpime nendest


Omapäi võib üksjagu targaks saada, aga ühise mõttetegevuse ja kogemuste jagamise tulemusena jõuame kiiremini soovitud tulemuseni. Mis ühe jaoks teadus, on teise jaoks argireaalsus – parem sillutame tee nende kahe vaimse seisundi vahel ja läheme edasi ühise rindena.

6. Naudime meeldivat seltskonda

Pole midagi paremat kui meeldivad kogemused meeldivas seltskonnas. Tervisest pakatav kambavaim on nakkav ning loodetavasti leiab see kasutust ka edaspidiselt oma töökeskkonnas, et teisedki liikuma saada. Seminaril on lootust leida palju nalja ja ka häid tutvusi. Kõik algab meeldivatest inimsuhetest: on palju töökollektiive, mille meeskonnavaim on ka vähem aktiivsemad liikuma ahvatlenud!

7. Veedame mõnus õhtu spas lõõgastudes

Paljude vaimsete õpetuste sõnul avalduvad parimad võimed rahuseisundis. Kiires maailmas ei leia me sageli vastust, õiged mõtted tulevad siis, kui lihtsalt rahuneme sisemiselt ega otsigi enam lahendust! Lõõgastumine on parimate valikute alus, puhkus väga oluline selleks, et mitte läbi põleda!

8. Saame teada, miks põhjanaabrid meist rohkem liiguvad

Toome eeskujuks endast paremad.Kui on soov saada senisest paremaks, siis miks mitte pöörata oma pilgud nende poole, kes seda juba paremini teevad? Teiste kogemustest on hea õppida ning lausa nakatav on näha või kuulda samasuguste lihast ja luust inimeste kohta, kes matkavad rohkem ja kelle elustiil on maast madalast nii loodud, et tehakse rohkem sporti, veedetakse enam aega peredega looduses ja ka mägedes.

9. Tutvume slackline’i kasulikkusega rühi parendamisel

Tauri- Viljar Vahesaar teeb väga põneva töötoa, kus iga inimene saab ise proovida pingule tõmmatud koormarihmal käimist! „Aga see tundub ju jabur!“ mõtleb jalgpallur ja jätkab oma veereva sõbra kiusamist. Küsimus on lihtsalt vaatevinklis ning esmasest kahtlevast tundest üle saades võib avastada, et slackline’i peal tasakaalu otsides saab treening uue tähenduse.

10. Treenime üheskoos

Ühised trennid on ideaalne viis ennast liikuma saada ja eriti just olukorras, kus keha ja vaim ei pruugi kohe tahta koostööd teha. Kui koerailm on demoraliseeriv, siis ühe või kahe sõbra seltskond on kindel viis saada ennast paremale treeningrežiimile, et eesmärgid, ükskõik kui suured või väikesed need ka poleks, saaksid täidetud.Aprillis tähistatakse Eestis juba teistkordselt töökohaspordi kuud, millega kutsutakse inimesi üles töökohal või koos kolleegidega liikuma ning tööandjaid üles looma oma töötajatele liikumisvõimalusi.

Peeter Luik, Eesti Firmaspordi Liit, tegevjuht:

Peeter Luik on Eesti Firmaspordi Liidu uus tegevjuht, kes võttis selle ameti üle Marti Soosaarelt 2017. aasta lõpus. Uus juht annab ka edaspidi parima, et Eesti ettevõtetel oleks sportlik-sotsiaalne platvorm. Peeter on suures osas EASL-i (Eesti Akadeemiline Spordiliit) Üliõpilaste Suve- ja Talimängude kasvandik, kes soovib oma uues rollis tuua Firmaspordi üritustele (sh. spartakiaadidele ja Kuldpallile) nooruslikku värskust ning entusiasmi.Igapäevaselt on tegemist aktiivse spordiinimesega, kelle peamine eesmärk spordis on just selle nautimine. Samas ei tule puudu ka adrenaliinipisikust. See on mehe ellu toonud üksjagu ekstreemseid väljakutseid, mis on pannud nõrganärvilised kukalt kratsima. Peeter Luige lootus on, et iga vähegi asjast huvitatu leiaks endale spordis oma niši, mis on talle kõige meelepärasem. Spordialadest on uuele tegevjuhile kõige südamelähedasemad mäesuusatamine, taliujumine, jalgratas (downhill ja XCO), laskesuusatamine jms. Samas võib teda näha tegemas mitmeid teisi spordialasid, sest selline lähenemisviis on tema sõnul andnud talle laiapõhjalisema kogemuse inimeseks olemisest.

Marti Soosaar, Eesti Firmaspordi Liit, juhatuse liige:

Marti Soosaar on olnud juhatuse liige alates 2005. aastast ning tegevjuht aastatel 2005-2017. Kuigi mees on tegevjuhi staatusest ennast tagandanud, jätkab ta edaspidiselt nõuandvas rollis ning hoiab Eesti Firmaspordi Liidu käekäigul silma peal. Igapäevaselt jätkab ta SportID tegevjuhina ning omab jätkuvalt suurt rolli Eesti spordimaastiku ümberkujundamisel.

Töökohaspordi kuud korraldavad Eesti Olümpiakomitee, Ühendus Sport Kõigile, Eesti Firmaspordi Liit ja Kultuuriministeerium. Kuu raames toimuvad erinevad ettevõtmised, millest kõik on oodatud osa võtma ning muidugi ka iseseisvalt oma töökohas sportimis- ja liikumisüritusi korraldama. Kõik ettevõtted ja organisatsioonid saavad oma sportlikud ettevõtmised kirja panna töökohaspordi kuu kalendrisse firmasport.ee/kalender18

Töökohaspordikuu avamine