Zürichi ülikool tegi läbi suure uuringu, et välja arvutada, kuidas mõjutavad eri harjumused inimese eluiga ja selle pikenemist. Uuringus osales koguni 16 000 inimest.

Peamised täheldused olid järgnevad:

  • 75-aastased mehed, kes suitsetavad, joovad regulaarselt alkoholi, söövad vähe puu- ja juurvilju ning elavad passiivset elu, võivad elada rohkem kui järgnevad kümme aastat vaid 35 %-lise tõenäosusega. Sealjuures sama vanad mehed, kes toitusid tervislikult ja liigutasid end - nende tõenäosus näha ka 86. eluaastat oli uuringu arvutuste põhjal üle 67%.
  • Sama uuring viidi läbi ka 75-aastaste naiste seas. Kui naised elasid tervislikult ja liikusid piisavalt, siis oli neil 74%-line tõenäosus elada veel rohkem kui 10 aastat.
  • Elustiil ei mõjuta veel inimesi eavahemikus 45 kuni 55. Alles 65-aastaselt hakkavad õiged harjumused tulema tohutult kasuks.
  • Kõige rohkem mõjutab elu pikenemist suitsetamisest loobumine. Ahelsuitsetajate risk enneaegselt manalateele minna on koguni 57%.
  • Alkohol, ebatervislik toitumine ja vähene liikumine suurendab enneaegse surma riski 15 protsendi võrra.
Uuringu autor Eva Martin-Diener jäi uuringu põhjalikkusega ja tulemustega rahule. "Iga faktori mõju eluea pikenemisele on võrdlemisi suur. Kuid on selge, et tervislik ja liikuv elustiil võib aidata sul elada rohkem kui kümnendi, võrreldes passiivsete inimestega," ütles Martin-Diener The Telegraphile.

Analüüsis selgus veel mõni detail. Näiteks leidub ka erandeid, kes suudavad suitsetamisest ja viinavõtmisest hoolimata elada pikka aega, kuid üldises plaanis jäävad nad kindlasti vähemuse hulka.