C-reaktiivne valk on tunnustatud põletikumarker, mis näitab, kas organismis on põletikulist haigust. Tänapäeval on analüüs kasutusel ka südame-veresoonkonna haiguste riski näitajana. Südame-veresoonkonna haigused on Eestis ühed peamised surma põhjustajad. C-reaktiivse valgu analüüsiga saab normist kõrvalekaldeid juba varakult avastastada.
Raud on oluline bioelement hemoglobiini ja erütrotsüütide sünteesiks, aga ka rakkude kasvu ja arengu reguleerija, vajalik südame-, lihaskoe- ja närvikoe talitluseks. Raua vähesuse tulemusena tekib aneemia. Liigne rauasisaldus kahjustab rakke ja ei ole samuti hea. Rauale hinnangu andmisel on otstarbekas määrata just organismi rauavaru ja selleks on ferritiin.
Glükoos on organismi peamine energiaallikas. Tugev füüsiline koormus, stress, põletused ja infektsioonid võivad põhjustada füsioloogilist veresuhkru tõusu. Kõrged väärtused viitavad aga suhkruhaigusele. Madalad väärtused võivad esineda, kui toiduga saadud süsivesikute kogus ei ole füüsilisele koormusele piisav. Lisaks glükoosile on suhkruhaiguse diagnoosimise ja haiguskulu jälgimise markeriks glükohemoglobiin. See analüüs võimaldab ka kindlaks teha inimesi, kellel on kõrgenenud risk diabeedi tüsistuste tekkeks.
Järgmine analüüs Terviseriski paketis on seotud maksaga. Maks on organismi võimas „keemiatehas". Probleemid maksaga võivad alata hiilivalt ja varaseks viiteks võib olla maksarakkude kahjustust peegeldavate ensüümide aktiivsuse tõus veres. Ensüüm, mida maksarakkude seisundi hindamiseks määratakse, on alaniini aminotransferaas (ALAT). Tegemist on kahjuks küll mittespetsiifilise analüüdiga, st, et ensüümi aktiivsuse tõusu põhjuseks võivad olla nii erineva geneesiga maksahaigused, aga ka ülekaalulisus, alkoholism, ravimite tarvitamine, skeletilihaste kahjustus ja tugev füüsiline koormus.
Kreatiniin on aine mis moodustub lihasrakkudes lihastöö korral. Tekkiva kreatiniini kogus on otseselt sõltuv lihasmassi suurusest ja lihaste aktiivsest kasutamisest. Kreatiniin eritub organismist peamiselt neerude kaudu ja sobib seetõttu neerukahjustuse sõeluuringuks, aitab hinnata neerude töö intensiivsust. Kreatiniini kõrged väärtused viitavad suurele lihasmassile, tugevale füüsilisele koormusele või ka neerukahjustusele. Kreatiniini madalad väärtused on tingitud nälgimisest, lihaste kõhetumisest.
Organismi ainevahetuse reguleerimisel mängivad olulist rolli kilpnäärme hormoonid. Kilpnäärme tööd aga reguleerib hüpofüüsist pärit hormoon (kilpnääret stimuleeriv hormoon ehk TSH). TSH sisalduse määramine sobib hästi kilpnäärmehaiguste esmaseks uuringuks. Kilpnäärme ületalitluse sümptomiteks on südamekloppimine, kaalulangus, närvilisus, käte värisemine, ärritatud silmad ja unehäired. Kilpnäärme alatalitlusele viitavad kehakaalu tõus, kuiv nahk, kõhukinnisus, aga ka pidev väsimus.
Terviseriski paketti on koondatud erinevad kolesteroolid. Lipiidide ainevahetuse uurimine on väga vajalik südamehaiguste ennetamise seisukohalt. Suurenenud kolesterooli sisaldus veres on üks olulisi südame- ja veresoonkonna haiguste põhjustajaid ja kõrge tase on riskifaktoriks ateroskleroosi ja sellega seotud müokardiinfarkti tekkes. LDL-kolesterooli (low densitiy lipoprotein) nimetatakse „halvaks kolesterooliks", kuna see salvestab üleliigse kolesterooli veresoonte seintesse, soodustades sellega atroskleroosi ja südame-veresoonkonna haiguste teket. Kõrgenenud LDL kolesterooli väärtused on just üheks südamehaiguste riskifaktoriks. HDL-kolesterooli (high density lipoprotein) kutsutakse „heaks kolesterooliks", kuna ta aitab eemaldada verest üleliigset kolesterooli ja läbi selle vähendada ateroskleroosi teket. Mida kõrgem on HDL-kolesterooli tase, seda väiksem on risk südame isheemiatõve tekkeks.
Triglütseriidid on oluline energia varuallikas organismis. Organism saab triglütseriide toidurasvadest, samuti sünteesib neid maks. Kui veres on triglütseriidide liig, suunatakse osa neist rasvkoesse. Triglütseriidide kõrgenenud kontsentratsioon soodustab veresoontes atrosklerootilisi muutusi, mistõttu erinevates organites tekivad verevarustuse häired: südamelihase pärgaterite atroskleroosi korral võib tekkida infarkt, aju veresoonte kahjustuste korral insult. Triglütseriidide kontsentratsioon veres võib olla tõusnud diabeedi, kilpnäärne alatalitluse, alkoholismi, kõhunäärme põletiku, krooniliste maksa- või neeruhaiguste korral.
