Analüüside abil saab hinnata mitmete haiguste riske, selgitada haigusliku protsessi olemasolu või puudumist. Laboriarstid on välja töötanud erinevad analüüside paketid, millega on võimalik saada ülevaade oma tervisest või kaebuste puhul saada jälile mõnele haiguslikule seisundile.
Järgnevalt on kirjeldatud organismi üldise seisundi üle hinnangu saamiseks analüüse, mis on koondatud Terviseriski põhipaketti. Selle tulemuste alusel saab selgust, kas tegemist võib olla põletikulise haiguse või infektsiooniga, aneemiaga, veritsushäirega, kilpnäärme talitluse häire, lipiidide või süsivesikute ainevahetushäirega, saab hinnata, kuidas töötavad neerud.
Kõige populaarsem arstide poolt tehtav vereanalüüs on hemogramm - kompleksuuring, kus mõõdetakse hemoglobiini sisaldust veres, loendatakse ning kirjeldatakse vererakud. Punavere näitajate alusel saab hinnata vere hapniku transpordivõimekust ja vedeliku tasakaalu organismis. Leukotsüütide hindamine võimaldab saada teada immuunsüsteemi seisundist, põletiku olemasolust, kalduvusest allergiale. Trombotsüüdid osalevad verehüübimises ja võimaldavad anda esmase hinnangu veritsushäirete kohta.
C-reaktiivne valk on tunnustatud põletikumarker, mis näitab, kas organismis on põletikulist haigust. Tänapäeval on analüüs kasutusel ka südame-veresoonkonna haiguste riski näitajana. Südame-veresoonkonna haigused on Eestis ühed peamised surma põhjustajad. C-reaktiivse valgu analüüsiga saab normist kõrvalekaldeid juba varakult avastastada.
Raud on oluline bioelement hemoglobiini ja erütrotsüütide sünteesiks, aga ka rakkude kasvu ja arengu reguleerija, vajalik südame-, lihaskoe- ja närvikoe talitluseks. Raua vähesuse tulemusena tekib aneemia. Liigne rauasisaldus kahjustab rakke ja ei ole samuti hea. Rauale hinnangu andmisel on otstarbekas määrata just organismi rauavaru ja selleks on ferritiin.
Glükoos on organismi peamine energiaallikas. Tugev füüsiline koormus, stress, põletused ja infektsioonid võivad põhjustada füsioloogilist veresuhkru tõusu. Kõrged väärtused viitavad aga suhkruhaigusele. Madalad väärtused võivad esineda, kui toiduga saadud süsivesikute kogus ei ole füüsilisele koormusele piisav. Lisaks glükoosile on suhkruhaiguse diagnoosimise ja haiguskulu jälgimise markeriks glükohemoglobiin. See analüüs võimaldab ka kindlaks teha inimesi, kellel on kõrgenenud risk diabeedi tüsistuste tekkeks.