Maret Vaher: orienteerumishooaeg algas hea hooga


Maret jagab orienteerumise  nippe, kuidas ennast positsioneerida.
Maret VaherFoto: Regina Herodes

Mais tähistati Eestis orienteerumiskuud, mille raames toimus väga palju põnevaid üritusi. Kuu algul toimus Otepääl rahvusvahelise koolispordiliidu MM, siis Eesti MV lühirajal ja teatejooksus, kuu lõpupoole Balti MV Võrumaal Rõuges, lisaks hulgaliselt suuremaid ja pisemaid üritusi ülemaailmse orienteerumispäeva raames kuu keskel ning muidugi orienteerumispäevakud – kokku 20 sarja üle kogu Eesti alustasid või jätkasid oma hooaega.

Maret Vaher on Eesti üks kõigi aegade mitmekülgsemaid ja edukaimaid orienteerujaid: ta kontol on üle 130 Eesti MV medali (neist 73 kuldset), misi võidetud naiste põhiklassis aastatel 1986 – 2018 ning ta on tulnud kolmes orienteerumisdistsipliinis (joostes, suusatades, rattaga) maailma tiitlivõistlustel esikuuikusse, sealjuures suusaorienteerumise MMil pronksile ning üliõpilaste MMil orienteerumisjooksu tavarajal kuldmedalile. Maret oli kakskümmend aastat tegev orienteerumisliidu perioodilise ajakirja Orienteeruja väljaandmisega ning ta on aidanud korraldada mitmeid orienteerumise tippvõistlusi Eestis.

Maret jagab orienteerumise nippe, kuidas ennast positsioneerida. Foto: Regina Herodes
Seotud lood:

Maret Vaher, mis olid Sinu jaoks orienteerumiskuu tipphetked?

See kevad on alanud minu jaoks teisiti – pärast ootamatut tööpakkumist ja unetuid öid asusin 1. mail tööle Eesti Orienteerumisliidu tegevjuhina. Olles orienteerumiselu aastakümneid igast küljest näinud, ei tulnud mu otsus sellele tööle asumiseks kergelt. Otsuse langetamise tegid keerulisemaks nii need asjad, mida teadsin läbi ja lõhki kui ka see määratu hulk asju, millega ma varem kokku polnud puutunud. Nüüd, esimese kuu lõpus, olen siiski tehtud pöördelise otsusega rahul. Nii et minu jaoks ongi terve kuu üks tipphetk.
Väga tore oli Rõuges Balti meistrivõistlustel meie koondislastele – nii noortele kui täiskasvanutele - kaasa elada. Väga vahva, et suutsime üle kolme aasta taas Balti MV üldvõidu koju jätta. Läti ja Leedu võistkonnad on tugevad, eriti silmapaistev on nende noortetöö, seetõttu oli võit nende üle eriti magus. Võidu oluliseks teguriks olid meie täiskasvanud tipporienteerujate suurepärased tulemused: neli kulda, kaks pronksi ja üks hõbemedal - ja eelkõige see, et meie tippudest osalesid sel aastal Balti meistrivõistlustel kõik – kes tuli kohale Soomest, kes Rootsist ja kes isegi Saksamaalt. Suur tänu neile selle eest!
Väga rahul olen ka EOK orienteerumise teemakuu meediakajastusega – väärt materjali, mida vaadata, lugeda ja uurida, tuli vahepeal rohkem, kui jõudsin vastu võtta ja orienteerumisliidu kodulehel jagada. Tore ka, et need leidsid väga palju positiivset vastukaja. Põnev oli ka ise ühe videoloo sünni juures olla.
Suurt rõõmu teeb ka see, et olen ka ise metsa orienteeruma jõudnud, see annab mu nö kontoritööle sisu: orienteerumisvõistlusel näen, kuidas asjad tegelikkuses „rohujuuretasandil“ käivad, samuti olen päevakutel saanud ajada ka nö tööasju – rääkida inimestega, saanud uusi ideid ja leidnud probleemidele lahendusi.

Hooaeg alles algab, mis on Sinu soovid?

Tahan, et meie tipporienteerujatel oleks motivatsiooni ja tervist tiitlivõistlustel hästi esineda. Ja et aina rohkem noori leiaks, et orienteerumine on väga lahe harrastus. Ja et noortel oleks treenereid ja eestvedajaid. Ja et ka täiskasvanud tuleks ikka päevakutele. Eriti hea meel on mul siis, kui kohtan päevakutel vanu tuttavaid – neid, kes on aastateks orienteerumisest kõrvale jäänud ja on nüüd selle ala uuesti avastanud.

Loe veel

Ja muidugi korraldajad: et teil ikka jätkuks jaksu ja indu! Aega on meil kõigil ühepalju, vahe on vaid selles, mille peale selle kulutame. Suur-suur tänu, korraldajad, et olete oma aega andnud orieneerumise hüvanguks, luues sellega kõigile osalejatele tervist ja häid emotsioone!
Veel soovin ma, et mul ei oleks põhjust metsa minnes prügikotte kaasa võtta ja et meil neid ilusaid metsi ikka jätkuks.
Mis on olnud Sinu enda edu saladus orienteerumises?
Eelkõige muidugi see, et mulle meeldib see ala (orienteerumist on võrreldud joostes malemänguga). Aga kui teooriasse minna, siis edukaks sportlaseks saamise eeldusteks olevat energia kontsentreerimise võime (ehk oskus end õigel ajal kokku võtta ja teha korralik, st enda hetke parim sooritus olulisel võistlusel), rutiinitaluvus (trenni (ja maatööd) olen oma lapsepõlves ikka üksjagu teinud) ning võidutahe. Ju need omadused mul keskmisest orienteerujast siis aeg-ajalt selgemalt väljendunud on.

Eesti Orienteerumisliidu presidendi Meelis Mälbergi hinnangul läks orienteerumiskuu edukalt. Kaardiga liikumise kogemuse said paljud uued osalejad. "Maikuu on läbi ja Eestis sai peetud hulgaliselt orienteerumisvõistlusi, sealhulgas korraldasime mai alguses Otepääl koostöös Eesti Koolispordiliiduga rahvusvahelise koolispordiliidu MMi orienteerumises. Väga suurt rõõmu ladusalt kulgenud võistluse kõrval teeb see, et koolinoorte MMilt õnnestus meil koju jätta koguni neli medalit! Tegelikult aga tõeline orienteerumishooaeg alles algab. Eriti hea meel on tõdeda, et üha enam lapsi jõuab päevakutele. Järelkasvu üle on mul eriliselt hea meel! Ka meie orienteerumise tipud on hooja alguses näidanud väga head minekut ja siit saab minna veel paremaks. MM toimub sel aastal augusti keskel Norras ning sihid on seatud sinna. Hoiame omadele pöialt. Kogu MM-võistluse kannab üle ka ERR.”

Tallinna Orienteerumisneljapäevakute peakorraldaja Mait Tõnisson kinnitas, et orienteerumiskuu kajastus sai igati vägev ja Delfi kaamerad olid kohal mitmel orienteerumispäevakul. "Meil on vahvad üritused, on, mida ilmarahvale näidata ja pakkuda, ning Delfi abiga pääsesime metsa vahelt välja! Loodetavasti said mitmed liikumisest lugupidajad päevakuile tulemiseks innustust. Orienteerumine on raudselt maailma parim liikumisharrastus. Meil on väga rohkearvuline osalejaskond, kel oli samuti heameeel end "televiisorist näha". Siinkohal on hea võimalus tänada kõiki harrastajaid, kes nädalast nädalasse ja aastast aastasse päevakuil käivad. See annab korraldajaile hinge rahulolu ja jaksu üha paremaid üritusi teha. Aitäh!"

Eesti Orienteerumisliidu liikumisharrastuse juht Margus Hallik andis suure panuse maikuu sündmuste korraldamisesse. “Mul on hea meel, et orienteerumiskuu sujus mitmes mõttes edukalt. Mais toimunud ülemaailmse orienteerumispäeva raames tehti Eestis üle 6500 stardikorra, ületades mulluse rekordi ca 15%-ga. Maikuu lõpuks on ka tööpäevaõhtuseid päevakuid toimunud tänavu Eestimaal juba enam kui 120. Kokku on päevakutel sel aastal teinud üle 5100 harrastaja kokku rohkem kui 20 000 starti. Seega on iga harrastaja käinud keskmiselt päevakul neli korda, aga näiteks usinamatel on kirjas juba 44 päevakukorda! Paljusid üritusi on soosinud ka ilusad ja soojad ilmad ning koosöös Eesti Olümpiakomiteega tutvustasime orienteerumise teemakuu raames ala ka laiemalt. Kindlasti ootame orienteeruma ka neid inimesi, kes pole veel metsaradadele jõudnud, sest pikk suvine orienteerumishooaeg on alles ees.”

Infot orienteerumispäevakute kohta leiab aadressilt: www.päevakud.ee ning suur Eesti Orienteerumisliidu kalender asub siin: http://www.orienteerumine.ee/kalender/index.php