Samas tuleb tähele panna, et virtuaalse jooksuvõistluse toimumise koht pole fikseeritud, jooksjad võivad vastava distantsi läbida endale sobivas kohas ja sobival ajahetkel. Aega võtab jooksja sellisel võistlusel ise, tulemus fikseeritakse GPS-iga spordikella või vastava nutitelefoni rakenduse (näiteks Nike + või Endomondo) abil.

Marathon100 I Virtuaaljooks toimub 8.-9. märtsil ning kavas on neli võistlusdistantsi – 5 km, 10 km., 21,1 km ja 42,2 km. Võistlusel on võimalik osaleda ka kahel päeval järjest, läbides näiteks laupäeval 5 km ning pühapäeval 10 km. Võistlusdistantsi poolitada ei tohi, s.t., soovides joosta täispikka maratoni, tuleb see joosta ühel päeval.

Virtuaaljooksust osavõtjad võivada valida enesele meelepärase võistluskoha. Kui jooksjale meeldib mägine rada, võib jooksutrassi läbida künklikul maastikul; kui meeldib sile jooksurada, võib distantsi läbida kergliiklusteedel ja kasvõi tartaankattega staadionil. Marathon100 I Virtuaaljooksust võivad osa võtta ka väljaspool Eestit elavad jooksjad, s.t., võistlus on avatud kõikidele jooksjatele nende asukohast sõltumata.

Osalemiseks tuleb saata e-kiri aadressile janek@marathon100.com hiljemalt reedeks ehk 7. märtsi õhtul kell 18.00. E-kirjas peavad oleme järgmised andmed – jooksja nimi, sünniaasta, sugu, võistlusdistants (5, 10, 21, 42), eeldatav jooksmise paik (nt. Trummi-Harku ring, Rocca-al-Mare ring, vms) ning eeldatav stardikellaaeg.

Peale registreerimist saadetakse jooksja e-posti aadressile rinnanumber, mille saab välja trükkida ja võistlusriietele kinnitada.

Peale võistlusdistantsi läbimist saadavad jooksjad oma nime ja tulemuse samale e-posti aadressile. E-kirjale lisatakse GPS-iga kella või vastava nutitelefoni rakenduse screenshot läbitud võistlusdistantsi kohta.

Tulemuste protokoll koostatakse laupäeval-pühapäeval Marathon100 veebilehel reaalajas ehk siis kõige esimene konkreetse distantsi läbinud jooksja juhib võistlust seni, kuni tema aeg Virtuaaljooksu raames üle joostakse. Peale lõplike võistlustulemuste selgumist saadetakse osalejatele ka diplomid.

„Virtuaaljooksude kontseptsioon sai alguse USAs üks-kaks aastat tagasi,“ kommenteeris Delfile uudset jooksuvõistlust Janek Oblikas Marathon100-st. „Virtuaaljooksu korraldamist võimaldav tehnoloogia ehk GPS-iga spordikellad ja rakendused muutusid juba nii populaarseks, et oli võimalik neid virtuaalsete võistluste raames kasutama hakata. Idee sai alguse soovist pakkuda võistlustel osalemise võimalust ka nendes piirkondades elavatele jooksjatele, kus jooksuvõistlusi vähem korraldatakse.“

„Eestis tuli see mõte aga sõna otseses mõttes aknast välja vaadates. Kevad ju ammu käes ning lumi sulanud ent väljas võistlemise võimalusi märtsikuus praktiliselt pole. Tahtsime ses osas midagi jooksjate heaks ära teha ning Marathon100 I Virtuaaljooksu mõte niiviisi tekkiski. Kui esimene jooksuvõistlus läheb edukalt, võib edaspidi mõelda jupike kaugemale – näiteks valmistada järgmistel Virtuaaljooksudel osalevatele jooksjatele medalid.