Laste ja noorte kehalise võimekuse hindamiseks arendatakse välja uudne veebiplatvorm


Kehalise kasvatuse tund MHGs
Kehalise kasvatuse tundFoto: Hendrik Osula

Et võidelda laste, noorte ja täiskasvanute ülekaalulisuse ning vähese kehalise aktiivsuse vastu, arendatakse välja üleeuroopaline teaduspõhine veebiplatvorm, mis annab lastele ja noortele tagasisidet nii nende füüsilise vormi kui ka võimalike sellest tulenevate isiklike terviseriskide kohta.

Erasmus+ Sport valdkonna projektis FitBack osaleb kümme teadusülikooli ja organisatsiooni. Eestist on projekti partner Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut.

Projekti Eesti eestvedaja, Tartu Ülikooli spordibioloogia dotsendi Jarek Mäestu sõnul ei ole Eesti laste ja noorte kehalist võimekust sihipäraselt hinnatud alates 1990. aastate keskpaigast. On olnud üksikuid projekte, nagu Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuring ning IDEFICS, ent neis keskenduti üsna suurtele ja kindlalt piiritletud vanuserühmadele.

„Andmed laste kehalise võimekuse, aga eelkõige selle muutuste kohta on üsna puudulikud. Liikumisõpetuse uue ainekava üks osa on laste kehalise võimekuse areng ja selle võimekuse seosed tervisega. Lapsel ja noorel võiks tekkida arusaam ja teadmine, miks mingi kehalise võimekuse komponent on oluline ning millised võivad olla liiga vähese võimekuse tagajärjed. Seetõttu on FitBacki projekti üks eesmärk arendada välja ka veebikeskkond, mis võimaldaks saada ülevaate kõigist meid huvitavatest näitajatest,“ kirjeldas Mäestu.

Seotud lood:

Projekti käigus loodavasse veebikeskkonda koondatakse andmed eri andmebaasidest ja parimatest võimekuse hindamise tavadest. „Nende andmete alusel luuakse ühtne vanuserühmapõhine kehalise võimekuse hindamise platvorm, milles on esile tõstetud ka eri riikides kehtivad kehalise võimekuse soovituslikud väärtused. Samuti näeb sealt, milline on konkreetse võimekusega kaasnev võimalik terviserisk.“

Veebikeskkond võimaldab paremini hinnata laste ja noorukite kehalise võimekuse erinevaid komponente ning mõista nende mõõtmise tähtsust. Samuti võimaldab andmete koondamine ning edasine regulaarne kogumine hinnata kehalise võimekuse muutusi ühiskonnas nii üldises plaanis kui ka mitmesuguste sekkumismeetmete tulemusena.

Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut sai projekti Eesti-siseseks arendamiseks Euroopa Komisjonilt 31 000 eurot.