Kümme nädalat treeninud algajad asuvad Viljandis starti

Kaks ümber Viljandi järve jooksu vabatahtlikku treenijat asuvad homme koos tuhandete teistega stardijoonele, et teha ligi 12 kilomeetri pikkune jooksuring. Mõlemad vabatahtlikud nentisid aga enne jooksu, et haiguste ja traumade tõttu ei pruugi tulemus tulla päris see, mille nimel treeniti.

Kümme nädalat enne ümber Viljandi järve jooksu starti hakkas jooksutreener Einar Kaigas sündmuse kodulehel andma nõu algajatele jooksjatele. Et treenijad saaksid motivatsiooni juurde, valisid jooksu korraldajad kümnete soovijate seast kaks vabatahtlikku, kes hakkasid treeneri personaalsel nõustamisel harjutama. Samal ajal pidasid nad jooksu lehel blogi, kus kirjeldasid kord nädalas oma tegemisi ja arengut.

Üheks valituks osutus 47aastane viljandlane Tõnu Talimaa, kes jooksis viimati ümber järve ligi 30 aastat tagasi, kuid on olnud viimastel aastatel üks kiiremaid kepikõndijaid. Teine vabatahtlik treenija on Võhmas elav Maris Huopolainen, kes enda sõnul pole jooksuga varem tegelenud, kuid on end vormis hoidnud aeroobikat ja rahvatantsu tehes.
Treeningud algasid mõlemale algajale küll raskelt, kuid areng oli märgatav. Paraku on mõlemat treenijat tabanud kümne nädala jooksul ka tagasilöögid. Mõlemal on olnud muresid jalalihastega ning viirushaigustega.

Nädal enne starti tunnistas Maris Huopolainen, et valusa säärelihase tõttu on ta treeneri juhendamisel tegelenud peamiselt rattasõidu ning kiire kõndimisega. Tõnu Talimaa oli enda hinnangul veel paar nädalat tagasi sellises vormis, et valmistus jooksma ajaga 1:05, kuid siis tabas teda nohu, köha ja palavik. «Praeguses seisus oleksin ilmselt rahul kui suudaksin ületada oma kepikõnni rekordi ehk siis 1.20,» sõnas ta.
Treener Einar Kaigas on optimistlikum ning usub, et mõlemad on valmis jooksul enda jaoks head tulemust tegema. Tema hinnangul mõistavad mõlemad treenijad, milline pingutus on ümber Viljandi järve jooks ning oskavad tänu sellele rajal oma jõudu jagada.

Kümnele nädalale tagasi vaadates tunnistasid mõlemad, et neil oli raskeid hetki. Tõnu Talimaa kirjutas oma blogis, et oli ka hetki, kui ta mõtles treenimise pooleli jätta, kuid just pereliikmed olid need, kes utsitasid teda jätkama. «Noorim tütar ütles, et kepikõnniga võin järgmine aasta taas esimeseks tulla kui tahan seda spordiala tõsiselt teha, aga sellises treeningprogrammis osalemises võimalust ei pruugi mul enam tulla,» lisas Talimaa.

Ümber Viljandi järve jooksu korraldajad viisid klubi Jooksupartner treeneri Einar Kaigasega koos algajate treeningprogrammi läbi selleks, et julgustada algajaid treenima. Esimene treeningpäev oli vabariigi aastapäev, 24. veebruar. Juhendaja kirjelduse kohaselt alustati harjutamist sellega, et treeniti treenimise alustamiseks. Esimeste nädalate kava järgi käidi jooksmas kaks kuni kolm korda nädalas ning treener manitses kõiki algajaid alustama väga rahulikut. «Alguses tuleb joosta väga aeglaselt, isegi kui see esialgu koomiline tundub,» manitses ta avanädalal harrastajaid.

Aegamööda koormused kerkisid ning ka kiirendusharjutusi tegid treenijad tihedamalt. Kümne nädala jooksul said harjutajad teada, mis on fartlek ja ÜKE, kuidas joosta kiirendusi ning milliseid venitusharjutusi peaks tegema. Samuti andis treener toitumis- ja riietumissoovitusi.
Ümber Viljandi järve jooks on Eesti vanim rahvaspordivõistlus ning 1. mail kell 12 antakse sellele start juba 85. korda.