Isegi poliitikud on seda kasutanud oma valimiskampaaniates. Eelkõige on aga hakatud aru saama, et kepikõnd on üks parimaid liikumisviise oma tervise eest hoolitsemisel. Seni on kepikõndi ikka peetud vanemate naisterahvaste harrastuseks. Nüüd näeme aga keppidega liikumas ka üha rohkem nooremaid inimesi ja ka meessoo esindajaid. Selle ala eelisteks paljude teiste spordi- ja liikumisharrastustega võrreldes on, et ta sobib kõigile – nii alajatele kui sportlikul tasemel liikujatele, seda ala saab harrastada igal pool ja igal aastaajal ning ta ei vaja mingit erilist ega kallist varustust. Kepikõnniga tegelemiseks on meil olemas suurepärased terviserajad ja kergliiklusteed ning Eesti oma firma ILUUM toodab tippkvaliteediga käimiskeppe.

Tihti näeme aga tänavatel kõndimas inimesi, kes sõna otseses mõttes toksivad keppidega vastu asfalti. Soomlaste uuringute põhjal võib selline vale tehnikaga kõndimine tuua kasu asemel aga hoopis kahju – küünarliigese põletikud ning kaela ja õlavarre sidemete ülepingutuse. Seega vajavad keppidega liikujad ka juhendamist.

Eesti Kepikõnni Liit andis eelmisel aastal välja kepikõndi tutvustava infovoldiku, sel aastal vastava sisuga õppematerjali DVD-na ning ilmus ka hulgaliselt artikleid ja sõnavõtte erinevates meediakanalites. Oktoobrikuu kuulutati aga EOK „Liikumisaasta 2014“ projektis koguni kepikõnnikuuks. Tänu kultuuriministeeriumi ja harrastusmängu nõukogu toetusele viidi oktoobris selle raames läbi „Kepikõnni Ekspress 2014“ koolituste sari. Eesti eri paigus toimusid vastavad õppused, kus jagati teavet kepikõnni harrastamiseks nii algajatele kui ka edasijõudnutele, tutvustati uuemat varustust ning viidi läbi praktilisi õppusi.

Toimunud koolituste kohta võib öelda, et huvi oli suur. Paljudele osalejatele oli üllatuseks, et õige tehnikaga toimuv kepikõnd annab piisava koormuse ka sportlikul tasemel liikujale.
Lisaks käimise tehnika õppimisele tuli inimesi üha enam nõustada ka treeningute osas: kui tihti, kui pikalt ja kui kiirelt kõndida. Kõigile neile küsimustele said meie koolitustel osalejad vastused.

Kokku käidi 8 maakonnas, 12-s keskuses ning osales 167 inimest. Põhiliselt toimusid sel korral koolitused Lääne- Eestis, Saaremaal, Kihnus ja Valgamaal. Kahjuks jäid välja sellised piirkonnad nagu Tartu-, Põlva-,Võru- ja Ida-Virumaa. Loodame aga kevadel jätkata oma projektiga just neis paigus.

Kepikõnniekspress Nõval

Kuna Eestis napib vastava väljaõppega kepikõnni õpetajaid-treenereid, siis korraldab Eesti Kepikõnni Liit huvilistele kepikõnni juhendajate koolituse 22.-23.novembril Tõrvas (rohkem infot: www.kepikond.ee), kuhu saavad asjast huvitatud end veel registreerida. Kel asja vastu huvi, paluks võtta kindlasti ühendust: info@kepikond.com.