Fitness on inglise keelne termin, mis on eesti keelde üle võetud. Kuna mõiste on väga lai, siis otse tõlkida soovides jõuame tõdemuseni, et täpset vastet ei olegi. Fitness tähendab heas füüsilises vormis olemist ja tee selleni kätkeb endas: teadlikku toitumist, aeroobset treeningut, jõutreeningut, kui ka iseloomu ja tahte treeningut.

Paljud seostavad fitnessi eelkõige atraktiivsete fitnessi spordialadega nagu bikiinifitness, rannafitness, laste fitness, bodyfitness ja kulturism. Fitnessi mõiste on palju laiem, sest kõik ei pea minema sportlasteed: piisab sellest kui teadlikult treenida ja toituda.

Fitnessikuu kutsus ellu Eesti Olümpiakomitee koostöös Ühendusega Sport Kõigile ning Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liiduga. Selle ettevõtmise mõju on näha loodetavasti aastate pärast.

Mida tähendab Sinu jaoks sõna „fitness“?

Tegemist on küll laensõnaga, aga minu jaoks tähendab fitness inimeste tervisekäitumist laiemalt, haarates kõiki terviseotsuseid ja -tegevusi. Kui varem on võib-olla rohkem mõeldud terveks olemise all liikumist ja hästi toitumist, siis fitness toob minu jaoks treenimisele lisaks mängu ka mentaalse tugevuse. Kes ma olen ja kuhu jõuda tahan ning kuidas endale arukaid eesmärke seada ja teoks teha – need küsimused vajavad vastust, et terviseteekond kulgeks edukalt.

Igaühe jaoks on talle sobiv toitumine, liikumine ja mõttelaad – see ongi fitnessi mõte.

Fitnessikuul alustas treeningutega ka algajate rühm, mis on Su soovitus neile?

Igasuguse treeningu valimisel on väga oluline teada, mille jaoks seda tehakse ja kui juba tehakse, siis kuidas tuleks tehniliselt õigesti harjutusi sooritada. Trenni võib teha igaüks ja igal pool ning tasuta, kuid alati on mõistlik ennast kurssi viia, milline peaks olema õige tehnika, et vältida vigastusi ja saada parimad tulemused. Teadlik algus lisab eneseusku!

Mirko ja Harri

Kas oled oma tõekspidamisi teekonnal fitnessimaailmas toitumise ja treenimise osas ümber hinnanud?

Eeldamisest ja üldistamisest olen proovinud loobuda. Süvenedes inimeste reaalsetesse eesmärkidesse, mis neid kõnetavad (iseenda kehas hästi tundmine, mitte ainult kaalunumbri jahtimine jms), on selge, et igaühe jaoks on omad takistused ja lahendused. Õnneks on piirangud enamjaolt mugavad mõttemallid (pole aega, viitsimist, jaksu, raha), millest saab hõlpsasti jagu.

Mis vigu võiks fitnessimaailmas vältida?

Tänane tervisemaailm on kommertsist läbi imbunud ja seetõttu mattuvad inimesed erinevate rasvapõletuste, elumuutvate programmide ja toodete alla. Valides välja ainult ühe muudatuse korraga, on eduvõimalused suuremad ega teki nii suurt läbipõlemisohtu kui kõikide programmide ja ideede järele kahmates.

Soovitan kuulata rohkem sisemist häält ja leida endale need suunad, mis reaalselt kõnetavad. Pahatihti on just mõni selline tegevus unarusse jäänud, mis meid tõeliselt huvitab ja võiks aidata rohkem liikuma ja teadlikumalt toituma.

Kuidas fitnessiga piiri pidada?

Soovitan kuulata rohkem sisemist häält ja leida endale need suunad, mis reaalselt kõnetavad. Näiteks mõelda hobidele ja huvidele, mis võiksid liikumise ja parema toidulauaga koos käia. Pahatihti on just mõni selline tegevus unarusse jäänud, mis meid tõeliselt huvitab ja võiks aidata rohkem liikuma/teadlikumalt toituma.

Milline on Su treenimissoovitus algajatele harrastajatele?

Esmalt tuleks leida hea liikumisrütm, mida saab pidevalt harrastada. Võtta eesmärgiks kergesti teostatav koormus ja selle peale ehitada tõsisem tervisevundament (nt alguses 2-3 korda nädalas jalutamine).

Mida teha siis, kui toitumine on paigast ära?

Kui toitumine on paigast ära, võib alustuseks aidata nt regulaarne veejoomine (5-6 klaasi päevas), pooltel toidukordadel aeglaselt söömine (15-20 min) ja toidunõu väiksemaks vahetamine (väike taldrik = väike kõht).
Kel huvi ja energiat rohkem panustamiseks, proovigu pidada toidupäevikut nt tap.nutridata.ee-s , et saada toitumisest detailsem analüüs.

Keegi ei tea meie elu ja tervist paremini kui me ise ja andes endale mõttepausi, näeme tegelikult, millised võiksid olla lahendused muredele.

Kuidas stressiga toime tulla?

Esmalt aru saada, mis on stressi allikateks ja järk-järgult nendega tegelema hakata. Üheks paremaks mõtete selgitajaks on näiteks pikem jalutuskäik looduses. Keegi ei tea meie elu ja tervist paremini kui me ise ja andes endale mõttepausi, näeme tegelikult, millised võiksid olla lahendused muredele.

Mirko
Elina Borni kommentaar Mirkole: Millises seisus olid enne personaaltreeneri abi?

Füüsilist vormi ei anna praegusega võrrelda. Polnud ka nii suurt tahet trenni teha ja enesetunne oli kehvem kui praegu. Olen oma ellu trenni kaasanud ja kui kiirematel aegadel möödub nädal trennita, siis on tunne, nagu midagi on valesti. Olen oma mõistuse sinna nii sisse pannud ja ma arvan, et see ongi kõige tähtsam. Praegu jaksan rohkem teha ja jōuan ka varasemaga võrreldes suuremaid raskusi tõsta. Kõige suurem kasu on see, et mul on peale trenni tahtmine sinna tagasi minna. Et minule, kes ma tegelikult pole kunagi sportlik inimene olnud ja pole seda väga tähtsaks pidanud, on saanud enese üle keskmise liigutamine elu loomulikuks osaks.

Kuidas prioriteete seada ja oma aega planeerida, et treeningud päevakavasse mahuksid?

Kui hea tervis on eesmärgiks, siis üks parimaid viise planeerimisega algust teha on oma liikumisplaanid kalendrisse või märkmikku üles märkida. See on nn kohtumine iseendaga ja kvaliteetajaga, mida tuleb lihtsalt leida. Ka 15 minutit regulaarset liigutamist on algus! Oluline on saada endale uus ja kasulik terviseharjumus.

Mida võiksid tublid rühmatreeningute harrastajad silmas pidada?

Sooritustehnikat, koormuse sobilikkust ja korralikku taastumist.

Millele võiks jõusaali külastajad tähelepanu pöörata?

Jõusaal on üks paremaid kohti, kus lihased tugevaks treenida. Tihtilugu tegutsetakse liiga vaoshoitult nii et julgemalt raskused kätte ja treenima. Meie musklid on loodud raskustega toime tulema, andkem neile väärt töö!

Kuidas on fitness Sinu elu muutnud?

Andnud võimalusi arenguks, millest ei oleks osanud unistadagi. Olen näinud inimesi ennast muutmas ja raskuste kaudu eesmärke saavutamas. Kõige rohkem jagan sisemist rõõmu nendega, kes on korduvalt proovinud ja ebaõnnestunud, kuid mitte alla andnud ja lõpuks endale sobiva tee leidnud. Igaühe jaoks on talle sobiv toitumine, liikumine ja mõttelaad – see ongi fitnessi mõte.

Eveli Truia kommentaar:
Soovin jagada oma rõõmu edusammudest. Peale Mirko loengut Raplas hakkasin tema soovitusel jälgima toidukoguseid. Tulemuseks on 2kg läinud 2 nädalaga! Suurendasin võimaluste piires liikumist, käin õhtuti kõndimas, ca 4km korraga ja kalorikulu 450-480kcal 40 minutiga. Lisaks 2 korda nädalas üldfüüsilises, seal kulub 1,5 tunniga ca 1100kcal. Veel on mind üks Mirko soovitus on aidanud: nimelt teen trenni kaasa ühe korraliku smuuti, mille peale trenni koju sõites ära joon. Meeletut nälga nagu trennipäevadel enne oli, enam ei ole.