DELFI VIDEO | Margus Hallik: Orienteerumine viib inimesed loodusesse seiklema ja pakub palju ägedaid elamusi!


Mai on orienteerumise teemakuu ja selle raames käisime Eesti Orienteerumisliidu liikumisharrastuse juhi Margus Hallikuga Tallinna orienteerumisneljapäevakul Rõõsal. Endise tippsportlasena, kes tulnud ka orienteerumisspordis maailmameistriks, tunneb ta ala läbi ja lõhki. Margus on ühtlasi ka RMK Eestimaa Orienteerumispäevakute sarja koordinaator ning soovib, et enam inimesi leiaks enda jaoks selle põneva spordiala. Orienteerumine paneb proovile nii harrastaja keha kui vaimu ja pakub osalejale palju erinevaid emotsioone - ühtlasi nii seikluslikkust kui samas ka hingerahu looduses liikumisest.

Orienteerumine on väga vaheldusrikas ja jõukohane kõigile

Margus julgustab kõiki huvilisi sõltumata vanusest, treenitusest ja spordialaga eelnevast kokkupuutest orienteerumist proovima, sest ala on tõesti jõukohane igaühele. Orienteerumisüritustel leidub palju erineva pikkuse ja raskusastmega radu, mille hulgast endale sobiv leida. Harrastustasemel ei eelda orienteerumine ka suurt füüsilist pingutust – täiesti vabalt võib raja läbida ka jalutades.

Tunnike – poolteist liikumist kaardiga metsas annab ala harrastajatele võimaluse lülitada tänapäeva stressirohkes maailmas end korrakski täiesti välja.
Seotud lood:

Orienteerumist iseloomustab ka suur vaheldusrikkus – üritused toimuvad tihti väga erinevates kohtades, kus ka osalejatele planeeritud rajad on igal korral uued.
Orienteerumise üheks suureks plussiks on asjaolu, et see leiab aset alati värskes õhus ja sageli looduses – kaugel eemal linnakärast. Tunnike – poolteist liikumist kaardiga metsas annab ala harrastajatele võimaluse lülitada tänapäeva stressirohkes maailmas end korrakski täiesti välja. Kontrollpunktide jahtimine hõlmab kogu inimese tähelepanu, mis sunnib teda unustama hetkeks kõik oma igapäevatoimetused ja peale metsajooksu on tihti tunne, et ajule on justkui „restart“ tehtud.

Enamasti leiab orienteerumine aset metsas, kus inimese ja looduse kokkupuutepunkt on otsene ja väga vahetu. Foto: Aldis Toome
Paljud, kes on orienteerumise enda jaoks avastanud, hindavad ala juures just seda, et lisaks füüsilisele koormusele kosutab looduses liikumine ka vaimu ja hinge.

Paljud, kes on orienteerumise enda jaoks avastanud, hindavad ala juures just seda, et lisaks füüsilisele koormusele kosutab looduses liikumine ka vaimu ja hinge. Viimasel ajal on lisandunud küll järjest enam linnakeskkonnas orienteerumise võimalusi, kuid ka seal kulgevad rajad siiski valdavalt parkides ja linnalähedastes metsatukkades ning see viib ikkagi tänapäeva inimest loodusele lähemale. Samas on ka seal seikluslikud elamused maastikul liikumisest ja kontrollpunktide otsimisest osalejatele garanteeritud.

Järjest enam toimub orienteerumisüritusi ka linnakeskkonnas, kuid ka pargis jalutades läbitud rada võib häid emotsioone pakkuda. Foto: Aldis toome

Spordiala on väga mitmekesine – nii orienteerumisalasid kui distantse on mitmeid erinevaid

Lisaks kõige populaarsemale orienteerumise vormile – orienteerumisjooksule, harrastatakse orienteerumist ka jalgratastega, täpsemalt maastikuratastega. Rattaorienteerumises on eestlased kuulunud viimasel kümnendil maailmas absoluutsesse tippu – võidetud on nii maailma- kui Euroopa meistritiitleid. Mitmetel päevakutel on kavas ka rattaorienteerumise rajad, seda eriti Tallinnas. Talviti on võimalik tegeleda ka suusaorienteerumisega, milles eestlased on maailmas samuti üle keskmise edukad olnud.

Rattaorienteerumises kasutatakse radade läbimiseks maastikurattaid - päevakuline Vääna-Jõesuus. Foto: Aldis Toome


Kui orienteerumisjooksus liigutakse maastiku lõikes peaaegu kõikjal, siis rattaorienteerumises kulgetakse peamiselt mööda teid ja radu, kuid liikumiskiirus on seejuures oluliselt suurem ja kaardilugemine hoo pealt keerulisem. Suusaorienteerumise tarbeks rajatakse maastikule lumesaanidega statsionaarsetele suusaradadele lisaks kitsamate radade võrgustik. Rattaorienteerumises kinnitatakse pööratav kaardialus jalgratta juhtrauale, suusaorienteerumises kasutatakse spetsiaalset rinnale kinnituvat planžetti, et käed oleksid vabad. Paljudele ratta- või suusataustaga orienteerumise harrastajatele on viimati mainitud alad just lemmikud.

Orienteerujad on suur ja sõbralik pere ning uutel tulijatel ei tasu oma kogenematust kindlasti häbeneda, sest vanad tegijad aitavad meelsasti nõu ja jõuga.
Margus Hallik


Lisaks on olemas puuetega inimestele mõeldud ala - täpsusorienteerumine, kus rada saab läbida ka ratastooliga ning kus oluline pole mitte liikumiskiirus, vaid eemal asuvate kontrollpunktide määramise täpsus. Viimasel kümnendil on talveperiooditi harrastatud ka siseorienteerumist, mille üritused leiavad aset suurtes ja põnevates selleks spetsiaalselt kaardistatud hoonetes.
Võistlusspordi tasandil on orienteerumises ka palju erinevaid distsipliine: sprint, lühi- ja pikk rada, maraton, teatevõistlused, ühis- ja viitstardid, lisaks öised ja mitmepäevased võistlused.

Rogainidel saab osaleda koos sõpradega - ala harrastajad võtmas tõusu Otepää kõrgustikul kulgenud rajal. Foto: Aldis Toome


Orienteerumisele lähedased alad on ka rogain (mis on pika kontroll-ajaga valikorienteerumine – näiteks 3-, 4-, 8- ja 24-tunnised) ja seiklussport (kus kaardi järgi liigutakse ühe võistluse raames vaheldumisi mitmel erineval viisil: joostes, ratastega, rulluiskude ja kanuudega ning sooritatakse lisaülesandeid). Mõlemad mainitud alad on oma orienteerumistehnilistelt nõuetelt veidi lihtsamad ja leiavad aset natuke enam üldistatud kaartidel. Mainitud spordialasid harrastatakse peamiselt võistkondadena (tavaliselt 2-4 liiget), mis tähendab, et hakkama saab ka siis, kui tiimis on vaid üks orienteeruda oskav inimene. Rogaini eeliseks on ka asjaolu, et koos saavad võistelda nii tipptiimid kui ka näiteks lastega pered – kiiremad läbivad sama aja jooksul lihtsalt enam kontrollpunkte. Nii rogaini kui seiklusspordi võistlustel osaleb Eestis üsna palju harrastajaid – tihti on neil ca 500 osavõtjat.

Kindlasti on oodatud metsaradadele tagasi ka inimesed, kellel mingil põhjusel on paus orienteerumisse tulnud!
Orienteerumisraja läbimine nõuab suurt kontsentratsiooni, kus muudeks mõteteks aega suurt ei jäägi. Ala toob treeningutesse vaheldust ka teiste spordialade harrastajatele - pildil jalgpallur Raio Piiroja. Foto: Aldis Toome
Orienteerumist ei maksa kindlasti karta – korraldajad pakuvad alati ka algõpet ning päevakutele on oodatud kõik huvilised!
Margus Hallik

Orienteerumisele on omane suur ja sõbralik harrastajaskond

Orienteerumisliidu liikumisharrastuse juhi Margus Halliku sõnul pakub orienteerumine lisaks põnevale harrastusele võimaluse leida endale ka uus ja tore sõpruskond, kellel ühine huvi. Orienteerujad on suur ja sõbralik pere ning uutel tulijatel ei tasu oma kogenematust kindlasti häbeneda, sest vanad tegijad aitavad meelsasti nõu ja jõuga. Seltskonda sulandudes on hiljem võimalik juba koos käia võistlustel ja päevakutel – paljudele orienteerumisüritustele näiteks ühistranspordiga ei saagi ja see on ka põhjus, miks paljud tutvusringkonnad ühiselt oma sõite ette võtavad. Koos on lõbusam ja pärast saab võrrelda ka vaheaegu, analüüsida kaarte ja radasid ning vahetada muljeid metsas ette tulnud seikadest.
Üle Eesti kevadest sügiseni tööpäeva õhtuti toimuvad päevakud on üsna suure harrastajaskonnaga, kus osalejaid mõõdetakse ikka sadades ja nendel üritustel on alati tore kohata vanu sõpru - tuttavaid. Paljud käivad orienteerumas just mõnusa seltskonna pärast ning ka rajale võib minna alati koos pereliikmete või sõpradega.

Alates umbes kümnendast eluaastast saavad lapsed orienteerumisrajal juba iseseisvalt edukalt hakkama. Foto: Aldis Toome


Ka lastele on mõeldud – väga väikestele on Tillu- ja natuke suurematele juba Nöörirajad. Need rajad on maastikul tähistatud, kus eksimist pole karta ja mõeldud alaga tutvumiseks ning metsas ja looduses liikumisega juba maast-madalast harjumiseks. Nöörirajal viib küll nöör punktist punkti, ent suuremate kaartega, kaardist juba arusaajad võivad aga raja sees olevad lisapaunad maha lõigata.
Orienteerumist ei maksa kindlasti karta – korraldajad pakuvad alati ka algõpet ning päevakutele on oodatud kõik huvilised! Nii need, kellele on siiani meeldinud lihtsalt looduses liikumine kui näiteks ka teiste spordialade harrastajad toomaks vaheldust enda treeningutesse, eriti just üldfüüsilisel ettevalmistusperioodil. Kindlasti on oodatud metsaradadele tagasi ka inimesed, kellel mingil põhjusel on paus orienteerumisse tulnud – aastatega on ala juures omajagu muutunud, lisandunud on mitmeid uusi mugavaid tehnilisi lahendusi ja kaardistatud palju uusi põnevaid maastikke.
Mullu toimus üle Eesti kõigis maakondades üle 350 päevaku, kus ligi 8000 inimest tegi kokku üle 60 000 stardikorra. Kõige populaarsemad on osalejate seas Tallinna orienteerumisneljapäevakud, kus aprillist septembrini toimub tänavu 23 etappi keskmiselt 550 osalejaga. Tegu on ühtlasi ka maailma vanima päevakutesarjaga, millel käsil juba 56. hooaeg. Pealinna piirkonnas on võimalik orienteeruda lausa nelja nädalapäeva õhtul. Infot üle Eesti toimuvate päevakute kohta leiab siit: www.päevakud.ee

Mai on Eesti Olümpiakomitee, Ühenduse Sport Kõigile, Eesti Orienteerumisliidu ning Kultuuriministeeriumi eestvedamisel kuulutatud 2019. aastal orienteerumiskuuks.
Margus Hallik
Orienteeruda saab ka talvel - 24. veebruaril Kadrioru pargis toimunud päevak pakkus osalejatele ehedat rõõmu. Foto: Aldis Toome

Rahvusvahelisel areenil on eestlased olnud edukad nii sportlaste kui suurvõistluste korraldajatena

Võib tõdeda, et Eestis on orienteerumissport üsna populaarne – aastas korraldab Eesti Orienteerumisliit oma liikmesklubide jõul kokku üle 400 orienteerumisürituse ja spordialal on peaaegu 100-aastased traditsioonid – esimene võistlus toimus meil 1926. aastal ning ka Eesti meistrivõistlusi on korraldatud juba 60 aastat.
Enam kui 80 liikmesriigiga üle maailma miljonite harrastajatega Rahvusvahelist Orienteerumisföderatsiooni juhib eestlane Leho Haldna. Loe lisaks: https://sport.delfi.ee/news/liikumine/rahvasport/lennukas-persoon-leho-haldna-orienteerumine-on-ala-mis-jaab-kogu-eluks?id=86149871

Ka rahvusvaheliste võistluste korraldamises on eestlased tegijad – näiteks 2017. aastal toimus Lõuna-Eestis 50 riigi sportlaste osavõtul orienteerumisjooksu MM, mis viidi läbi väga kõrgel tasemel. Viimasel kahel hooajal on ka ETV teinud orienteerumise MM-võistluste nädalast otseülekandeid. 2013. aastal võõrustati Rakveres rattaorienteerumise MM-i ja 2021. aastal on plaan tuua Eestisse suusaorienteerumise maailmameistrivõistlused.
Globaalsel areenil on tegu väga konkurentsitiheda spordiga – näiteks ala tippriikides Skandinaavias koguvad võistlused ka 25 000 osalejat. Siiski on Eesti orienteerujad jõudnud rahvusvahelisel tasandil medalivõitudeni kõigil orienteerumisaladel – nii orienteerumisjooksus, rattaorienteerumises kui ka suusaorienteerumises, ehkki mitte väga tihti. Seejuures on MM-medaleid neil kõigil aladel võidetud nii juunioride kui täiskasvanute konkurentsis. Järgmise suurvõistlusena võõrustatakse 2020. aastal orienteerumise EM-i Lääne-Virumaal.

Orienteerumisrajad viivad inimesed tihti sellistesse kohtadesse, kuhu nad niisama ehk ei satuks - Tallinna Vabõhumuuseumis toimunud päevakul tuli joosta ka vees piki kivist mereranda.. Foto: Aldis Toome

Loe lisaks https://sport.delfi.ee/news/liikumine/uudised/orienteerumiskuu-missioon-margus-hallik-orienteerumine-on-suure-harrastajaskonnaga-ponev-ja-seikluslik-spordiala-mis-sobib-koigile?id=86206893