DELFI VIDEO: Mait Tõnisson: orienteerumisneljapäevakud viivad isegi Aegna saarele!


Mait Tõnisson tutvustab videos Tallinna orienteerumisneljapäevakuid ja annab ülevaate, mis toimub ja kuidas kõik korraldatud on. Käisime tal orienteerumiskuu puhul külas Rõõsal. Peakorraldaja tegi kõik puust ette ja värvis punaseks.

Tallinna orienteerumisneljapäevakud on maailma vanim päevakutesari 55-aastase ajalooga. Aprilli algusest septembri keskpaigani toimub üle 20 päevaku, kus keskmine harrastajate arv on igal neljapäeval ca 550, vahel ka üle 700. Kõigi aegade rekord on üle 1300 osaleja. Tallinna neljapäevakud toimuvad nii Tallinnas (Harku mets, Männiku, Kadriorg), kui ka suveperioodil veidi kaugemal (Nelijärve, Keila-Joa jne). Eelmise hooaja osalejate lemmikpäevak oli Aegna saarel toimunud neljapäevak, kuhu pääses vaid kaatrite ja laevadega. Ka tänavu on see oodatud etapp!

Tänavu on mai kuulutatud Eestis orienteerumiskuuks, mille raames on kõik huvilised sõltumata vanusest, soost ja kehalisest vormist oodatud tutvust tegema Eesti ühe populaarsema ja kõigile jõukohase liikumisvormiga.

Mait Tõnisson on Eesti suurima päevakutesarja - Tallinna Orienteerumisneljapäevakute -peakorraldaja. Maidu kogu pere - ekstenniseprofist kaasa Ilona Poljakova ja lapsed käivad koos orienteerumas. Maidu idee tõttu toimub tänavu üks neljapäevak Aegna saarel, kuhu osalejad viiakse laevade ja kaatritega.

Seotud lood:

Mait Tõnisson toob välja 8 põhjust, miks tulla orienteerumispäevakule:

1. Orienteerumine on parim liikumisharrastus!

Orienteerumispäevakul saab igaüks valida enesele sobiva pikkuse ja raskusastmega raja ja liikumistempo. Alustada võid lihtsamate radade või aeglase sörgiga. Metsa vahel võid vabalt ka jalutada, sipelgaid või lilli vaadata, sekka mõne kontrollpunkti läbida. Emotsioon on garanteeritud!

2. Orienteerumine on alati uus ja huvitav!

Orienteerumispäevakud toimuvad pea alati uuel maastikul. Iga kord on uus rada, uued kontrollpunktid – uus ülesanne lahendada! Kontrollpunkte jahtides mööduvad kilomeetrid ja aeg märkamatult. Füüsilisest koormusest annab märku vaid rahulolev keha.

3. Orienteerumine lööb kõvaketta puhtaks!

Oma igaõhtust jooksu-, ratta- või muud ringi läbides keerlevad ikka argimõtted peas. Kuidas köögikraan tilgub, projekt ei ole graafikus, kaasale vaja kingitus osta ja vanem poiss ei saa matemaatikaga ikka üldse hakkama! Kaardiga metsas mütates sellised teemad pähe ei mahu – orienteerumisülesande lahendamine pakub ajule muud tegevust ja annab puhkuse rutiinsetest muredest.

4. Orienteerumine ei unune!

Metsas kontrollpunkte otsides satud vahel seikadesse, mis ei unune ka aastate möödudes. Kuidas ehmusid hullupööra jalge ees püsti karanud jänesest, kuidas kaaspäevakulise eredavärvilist särki kontrollpunktiks pidasid või kuidas teerajal jooksmise asemel kraavis sulistasid. Selliseid juhtumisi on mõnus ikka ja jälle meenutada ja edasi pajatada.

5. Orienteeruda saab koos pere ja sõpradega!

Orienteerumine on seltskondlik harrastus. Koos saab minna päevakule ja soovi korral võib päevakul ka koos rada läbida. Kui ka rada eraldi läbiti, saab hiljem üksteisega arutada, kes kustkaudu kontrollpunktidese tee leidis ja mida põnevat maastikul nägi.

6. Päevakul tekivad uued sõbrad ja tuttavad!

Päevakuõhtu muutub juba mõne osaluskorra järel vanade kamraadide kokkutulekuks, kuna sarnane harrastus liidab. Metsast tulles omi rännakuid arutades leiab kiiresti ühise keele ka senise võhivõõraga.

7. Orienteerumine ei ole hirmus – päevakulisi on palju!

Pelg enda oskamatuse pärast ei ole põhjendatud. Orienteerumispäevakulisi on palju ja alati abistatakse algajamat nii stardikoha leidmisel, osalusprotseduurist arusaamisel kui metsas ekseldes. Orienteerumispäevakul oled Sa ka rajal pidevalt kaaspäevakulistest ümbritsetud ja saad alati nõu küsida.

8. Otsustada saad juba hommikul!

Otsuse olla tubli ja usin saad teha varahommikul või suisa eelmisel õhtul, metsajooksu varustust tööle kaasa pakkides. Tööpäeva lõppedes on vaja lihtsalt kott haarata ja sammud või rattad päevaku poole seada. Kohale jõudes oled juba niikuinii kohal ja tuleb minna. Pärast on meeldiv enesega rahul olla, et kinkisid enesele vahva orienteerumiselamuse.

Loe lisaks: https://paevakud.ee/

Eesti Olümpiakomitee, Ühenduse Sport Kõigile, Eesti Orienteerumisliidu ning Kultuuriministeeriumi eestvedamisel peetaval orienteerumiskuul on hea võimalus tutvustada inimestele jõukohaseid ja kättesaadavaid liikumisvorme ning kaasata nad korrapärasesse liikumisharrastusse.


Orienteerumisklubi TON on Harju-, Järva-, Rapla-, Lääne- ja Lääne-Virumaal orienteerumisneljapäevakuid korraldanud 1964. aastast.
2019. aastal korraldame 23 neljapäevakut igal neljapäevaõhtul: 11.aprillist kuni 12. septembrini. Igal neljapäevakul osaleb keskmiselt 550, hooajal kokku 2 300 erinevat orienteerumishuvilist, kes teevad üheskoos kokku 12 600 stardikorda.
2017. aastal koondas Eesti Orienteerumisliit kõik vabariigi orienteerumispäevakud Eestimaa Orienteerumispäevakute sarja. Ka Tallinna neljapäevakud on osa üle-eestilisest sarjast. Koos välja töötatud ühise brändi ja reklaamikampaania toel loodame osalejate arvu kasvatada kuni 20%.
Orienteerumisneljapäevak on argipäevaõhtune kogupere terviseüritus, kuhu on oodatud kõik liikumisharrastusest lugupidajad. Neljapäevakul on orienteerumisrajad nii oskajaile kui algajaile. Osalusklasse on kokku 41 alates 8-aastastest kuni 85-aastasteni.
Alla 21-aastastele on osavõtt tasuta. Seenioridele ja üliõpilastele on osavõtumaks 50% täissummast.
Orienteerumisneljapäevakud toimuvad reeglina suurtest keskustest eemal ning toovad rahvaspordiüritusel osalemise võimaluse paljudesse paikadesse koju kätte.
Iga orienteerumisneljapäevaku korraldamisse on kaasatud kümmekond inimest. Kogu hooaja vältel lööb neljapäevakute korraldamisel kaasa umbes 150 inimest. Valdav osa tööst tehakse ära ühiskondlikus korras ja neljapäevakute korraldamine on hea võimalus klubidele, sõpruskondadele ja ettevõtetele üheskoos midagi ära teha - pakkuda mõttekaaslastele orienteerumisrõõmu!
Orienteerumisneljapäevakul on osalejaile organiseeritud:
* parkimine 350-le autole
* tasuta lastehoid ja lasteala
* välikäimlad
* trükitud radadega veekindlad orienteerumiskaardid
* elektrooniline ajavõtt
* jooksvad tulemused kodulehel ja lõplik protokoll sama päeva õhtul.
* eribuss Balti jaamast 15-le päevakule
* 12 erinevat rada 41-le osalusklassile
* üle 30 kontrollpunkti metsas
* välitoitlustus
* orienteerumisõpetus uustulnukatele