Raimo oli väga eeskujulik õpilane. Oli rõõm näha siirast huvi asja vastu ja vastata huvitavatele küsimustele. Ja nii nagu üks orienteerumispäevak käib heade inimestega, siis oli vahva, et sai ka palju nalja.
Mis on orienteerumise olulised põhitõed?
1. Kaart on ees alati põhja-lõunasuunaliselt ja seda aitab nii ette keerata kompass – inimesel on nina alati liikumissuunas (saab ka selg või külg ees liikuda, aga see on pikas perspektiivis veidi keeruline ja aeglane), seega kaarti õigesti ees hoides tead alati, kas on tarvis minna otse edasi või keerata paremale või vasakule.
2. Rada algab stardikolmnurgas ja lõppeb finišis, punke tuleb läbida alati kaardile märgitud järjekorras (kui kaardile ei ole märgitud teisiti).
3. Punktist punkti jõudmiseks peab olema plaan ehk etapivalik, ise ei tule ükski punkt sinule vastu – nagu elus eesmärkide täitmisel!
”Päevakutel on võimalik ise valida omale sobiva raskusastmega rada. Samuti on kohapeal olemas inimesed, kes saavad anda nõu ja õpetada.
Evely Kaasiku
Mis on algaja abc, mille võiks endale enne rajale minemist selgeks teha?
Kompass näitab tõtt ainult siis, kui seda hoida horisontaalselt maaga.
Värvid kaardil: hall – ehitis, helebeež – kattega tee, must – linnas sageli müürid ja aiad, metsas ka katteta teed, roheline – taimestik (mida tumedam, seda tihedam), kollane – niidetud ala (linnas muruplatsid, metsas lagendikud/põllud), valge – hea joostavusega mets.
Samas neid värve saab ka rajal õppida, sest kui oled kunagi kasvõi turismikaarti käes hoidnud, siis paljusid värve ja sümboleid on võimalik lihtsalt ümbritseva maailmaga kokku viia. Ei ole tarvis enne kaardi kättevõtmist listi pähe õppida. Tuleb kaart kätte võtta ja küll siis asjad kokku lähevad ise. Ja kui ei lähe, on palju inimesi ümber, kellelt nõu küsida.
Päevakutel on võimalik ise valida omale sobiva raskusastmega rada. Samuti on kohapeal olemas inimesed, kes saavad anda nõu ja õpetada.