„Kui kahe võistlussoorituse vahe on väike – kuni paar tundi –, aitab kõige paremini taastuda aktiivne liikumine, näiteks jalgrattasõit, mitte külma ja kompressiooni kasutamine,“ hindab Rannama.

Kui tarvitada peale intensiivseid treeninguid massaaži, siis parimal moel alandab see Rannama väitel valu siis, kui seda teha kahe tunni jooksul peale treeningut. „Massaaž ei aita aga koormuse järel laktaati eemaldada,“ kõneleb ta. „Ka lihaste rullimine ei kiirenda nende ainevahetust, peamine efekt põhineb sidekoe struktuuride elastsuse paranemisel ja närvisüsteemi retseptortundlikkuse muutusel“.

Väga tähtis on süsivesikute tarbimine treeningu järel. „Kas teadsite, et kuus tundi peale treeningut võib aju glükogeeni hulk tõusta kuni 60% ja püsida sellel tasemel 48 tundi?“ küsib füsioterapeut.

Loengus võtabki Rannama vaatluse alla treeningu ja taastumise tasakaalu, ülekoormussündroomi ning vigastuste vältimise võimalused. Taastumist mõjutavatest faktoritest käsitleb ta muu hulgas süsivesikute ja valkude tarbimist, sooja-külma kasutamist, massaaži, rullimist, platseeboefekti jm.

Rannama vastab ka küsimusele, milliseid eneseanalüüsi vahendeid kasutada, et teada, kas treenida rohkem või taastuda pikemalt. Ta selgitab, kuidas erinevad taastumisvahendid mõjutavad aju. „Et treenimine tuleb ka vaimsetele pingutustele kasuks, on ju teada,“ hindab Rannama.
Füsioterapeut Lauri Rannamal on 15-aastane kogemus tipp- ja harrastusportlaste manuaalses ravis ning koolituste läbiviimises. Ta on koolitanud nii perearste, füsioterapeute, treenerid kui ka massööre spordifüsioteraapia, kinesioteipimise jm alal. Rannama on üks Füsioteraapia Kliinik OÜ juhte ja Spordimeditsiini klastri valdkonna eksperte.

Loeng toimub 16. detsembril algusega kell 18.00, aadressil Tallinn, Räägu 49. Loengu pikkus on orienteeruvalt 1,5 tundi. Osavõtutasu 5 eurot (maksmine kohapeal sularahas).