Sörgi, ära jookse

Olen eelmise nädalaga läbinud joostes kokku täpselt 43 kilomeetrit (ujudes kolm), ehk natuke rohkem kui täismaratoni. Pean tunnistama, nii mõnelgi hommikul annavad reied natuke tunda, kuid seda enam olen õppinud, kui tähtis on venitusharjutuste tegemine enne ja pärast trenni. Võtad neid natuke laisemalt ja see maksab sulle pärast kätte.

Teine asi, mida õpin iga jooksukorraga, on madala tempo hoidmine. 12 km/h joostes väsin ma üldiselt ära pärast 10-t kilomeetrit. Ent sellise tempo juures pole enam tegu aeroobse treeninguga, pigem väsitan ma enda keha ja teen sportlikule vormile natuke kahju. Tuleb hoida madalat pulssi, võtta mõõdukas sörgitempo ja hoida end tagasi, kui näed, et sinust mööduvad järjest kolm kiiremini jooksvat meest ja naist. Nagu ütlesid neli filosoofi, meil on aega veel.

Hea küll, jookse

Et mitmekesistada enda treeningut, lähen ma igal teisipäeval sisehalli, et teha intervalljookse kõrgel kiirusel. Pärast mõnda kilomeetrit kiire tempoga joostud lõike ootab ees ergomeeter ja jõusaal. Treeningute mõttes on see kõige pikem ja füüsiliselt kõige kurnavam päev, kutsun seda enda peas "Brokkolipäevaks" (pärast toidumenüü muutumist on see kõige vastikum toiduaine, mida olen söönud viimasel nädalal).

Kokku on nädalas 4 jooksupäeva. Üks päev on puhkamiseks (tavaliselt neljapäev) ja kaks ujumiseks. Ratast pole veel jõudnud sõita, kuid küllap võtan ka selle õige pea ette.

Pärast esimest blogipostitust sain mitu julgustavat meili - suur tänu! Üks neiu soovitas mul kontakteeruda maratoonar Viljar Vallimäega nõu ja abi osas, mida otsustasin ka ära kasutada. Vallimäe soovituste järgi koostan endale õige pea uue treeningkava ja järgmise nädala alguses käin ära paaril pulsi- ja keharasva indeksi mõõtmisel. Annan ka siin tulemustest teada, et neid saaks hiljem võrrelda.

Motivatsiooni veel jagub ja treeninguid ära pole jätnud. Tihtipeale on toast väljaminek raskem kui treening ise, aga sellest peab lihtsalt üle olema.

Järgmine blogipostitus nädala pärast!