Kulturist Ramil Lipp: mulle tundub, et pole aru saadud, milline mõjuvõim võib olla treeneril

 (5)
Kulturist Ramil Lipp: mulle tundub, et pole aru saadud, milline mõjuvõim võib olla treeneril
Ramil LippFoto: Siim Kinnas

Ramil Lipp tegi kevadel elu parima tulemuse, kui võitis esikoha Eesti karikavõistlustelt klassikalises kulturismis. Nii oli plaanis rääkida 2. novembril peetavatest Eesti meistrivõistlustest, kuna aga viimastel päevadel on tõusnud aktuaalseks treeneri kutsetunnistus (selle puudumine) ja Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit seisab selle eest, et igal treeneril oleks kutsetunnistus, keskendusime sellele.

„Päris raske teema, kui aus olla,“ tõdes Ramil.

Kui karmilt peaks suhtuma treenerikutsesse?

Treenerikutse on reguleeritud spordiseadusega, mis võiks ja peaks olema ühiskonnas toimimise alus. Kahjuks on hetkel Eestis kommertsspordiklubidel vaba valik, keda nad treeneriks nimetavad ja millist tausta treener omab. Ehk näitab hetkeolukord seda, et me pole piisavalt treeneritele tähelepanu pööranud.

On palju sellist suhtumist, et ametlikud ja erinevate spordialaliitude koolitused pole piisavalt head. Ühe või teise ennast treeneriks nimetava inimese seisukoht on, et nende endi praktiline kogemus või lisakoolitusena läbitud kursus on parem. Alaliidud peavad kindlasti ise rohkem pingutama, et tase oleks parem.

Mulle tundub, et pole aru saadud, milline mõjuvõim võib olla treeneril. Kui see pole kuidagi kontrollitav, siis võib järjest rohkem tekkida olukordi, mis võivad lõppeda kurbade tagajärgedega. Võib-olla mitte just kõige paremad analoogsed näited, aga keegi ei tahaks hambaid ravida lasta inimesel, kellel puudub tegevusluba. Samuti pole mõeldav, et autoroolis istuks juhiloata inimene. Võib muidugi olla neid, kellel pole juhilube, aga on õppinud sõitma suurepäraselt, ja kindlasti leidub hambaarste, kes pole litsentseeritud, aga oskavad väga hästi hambaid ravida. Seega minu seisukoht on, et treenerid peaks olema kutsega, kõik muud tegelased võiks end nimetada aga kuidagi teise nimega, olgu selleks instruktor või spordinõustaja.

Seotud lood:

Mida tähendab treeneritöö vastutus sportlase ja treeneri vaatevinklist?

Vastutus treeneritöös võib olla ühest küljest laiapõhjaline mõiste ja tähendada midagi tunnetuslikku, mis on igaühele subjektiivne arvamus, sest tihtipeale ei taheta olla süüdi oma hädades. Teisalt saab vastutus olla treeneri ja sportlase vahel jagatud tõekspidamiste, väärtushinnangute ja usalduse küsimus. Iga treeneri eesmärk peaks olema lisaks tulemusele suunatud sellele, et hoida sportlane maksimaalselt vigastustevaba. Samas tuleb aru saada, et vigastused tekivad olenemata sellest, kas tegeletakse spordiga või mitte. Treeneri headust, tarkust, vastutustunnet näitab see, kui suudetakse doseerida koormusi nii, et tulemused paraneks, aga teisalt nähakse ära riskikohad ja tõmmatakse õigel hetkel pidurit. Seda kõike aga pole võimalik treeneril teha, kui puudub dialoog sportlasega ja sportlane pole kas järginud täpselt etteantud juhiseid, andnud adekvaatset tagasisidet treenerile või meelega eirab treeneri korraldusi.

Tulemussport on alati seotud riskidega. Maksimumilähedased pingutused pole kunagi riskivabad ja mida edasijõudnum on sportlane, seda keerulisem on koormuste doseerimine. Sportlane peab vastutama oma tegemiste ja tegemata jätmiste eest eelkõige ise. Samuti vastutab ta teadlikult valitud treeneri tausta uurimata jätmise eest.

Treener peaks olema kombinatsioon heast praktikust ja teoreetikust, mida näitab ka kutsetunnistuse olemasolu.

Kuidas võiks algaja endale treenerit valida? On õigus küsida näha kutsetunnistust?

Alustama peaks taustakontrollist, mida saab tänapäeval teha väga lihtsasti Google’is. Treenerikutse olemasolu saab kontrollida küljelt Spordiregister.ee. Kui valitud treeneril on kutse olemas või on neid treenereid seal mitu, siis saab juba edasi uurima hakata: on treeneril treenitavaid, kes on midagi saavutanud? Kas antud treeneri käe all on treeninud mõni sõber? Alati saab küsida spordiklubist, millist treenerit nad soovitaks. Kindlasti oleks hea teada, kui kaua on treener antud valdkonnas tegutsenud. Kutsetunnistust näha võib ikka küsida.

Üks soovitus veel: kui juba olete treeneri valinud, siis ärge kahelge kunagi küsida, miks. Treener peab oskama vastata, miks ühte või teist harjutust tehakse, kuidas ja millistele lihastele see toimib ja mis on harjutuse eesmärk.

Milline on jõutrenniga alustamise ABC?

Alustaja peaks eelkõige tutvuma spordiklubi kodukorraga. Jõusaalides on väga erinevaid pinke, seadmeid, treeningvahendeid, seega oleks hea keegi, kes oskaks näidata, kuidas neid kasutada. On variante, kas minna jõusaali sõbraga, kes juba tegeleb jõutreeninguga ja eeldada, et temast võiks olla abi esmatutvuse tegemisel või kasutada kohe professionaalset abi treeneri näol. Mina eelistaksin treeneri abi, sest on parem alustada kohe õigesti, kui hiljem hakata ümber õppima. Samuti võiks kõik aru saada, et jõutreening ei tee kiiresti lihaseliseks. Koormust tuleb tõsta järk-järgult. Järjepidevus on kõige alus!

Kui peaks järjestama kolm põhilist soovitust, siis:
1. Olge kursis pakutava teenuse reeglitega
2. Soovitatavalt tagage treeneriga kohe õiged tehnilised võtted
3. Olge järjepidev ja andke endale aega

Millist nõu anda neile, kes soovivad hakata tegelema tippspordiga?

Minu kindel soovitus on teha seda treeneri käe all või mentori juhendamisel, kellel on kogemusi ja antud valdkonna treenitavaid, kellel ette näidata tulemusi. Tippspordi puhul on oluline mõista, et olenemata pühendumusest, mida ollakse valmis panustama, ei pruugi kõikidel olla neid eeldusi, et tulla meistriks. Tippsporti suundumine on teadlik valik võtta riske ning panna keha ja vaim proovile. Vaimutugevus mängib tippspordis isegi suuremat rolli kui see, mida füüsiliselt taluda suudetakse.

Kui paljud sportlased saavad treenerita hakkama? Maailmameister Esta Pilt on valdavalt olnud ise enda treener.

Raske öelda. Olenemata sellest, kas oled iseenda treener või on keegi treeneriks, on alati hea asju arutada kellegagi. Paljudel tippudel tõesti pole treenerit, aga neil on tõenäoliselt mentor või kaasteeline. Üksi võib tippu jõuda, aga nagu öeldakse, on tipus üksinda üsna üksildane… Treener, mentor või kaasteeline võimaldab tähtsatel hetkedel võtta endalt sportlasena pinge maha, lasta kellelgi teisel otsustada ja võtta vastutus.

Kui karmilt tuleks reguleerida treenerite ja treenitavate suhteid, et hoida ära vigastusi ja muud taolist?

Tõenäoliselt pole võimalik kõike reguleerida. Võrdluseks hea näide arstide vastutusest haigete ravimisel. On olukordi, kus ravivõtted on ilmselgelt põhjustanud suurema kahju, aga tihtipeale on haigus sellise iseloomuga, mida polnud võimalik ühegi ravivõttega parandada. Treener saaks rohkem vastutada olukordades, kus ta ise on juures ja tegevus toimub täpselt tema juhendamisel, aga ka sellistel juhtudel võib juhtuda õnnetusi. Oluliselt keerulisemaks läheb siis, kui sportlane teeb trenni iseseisvalt. Sellisel juhul on vastutus eelkõige siiski sportlasel.
Treeneri ja sportlase koostöö toimib mõlemapoolsel usaldusel ja infovahetusel. Mida täpsemat tagasisidet saab treener, seda lihtsam on reguleerida koormusi ja seda tõenäolisem on vigastustevaba protsess.

Milline on hea treener?

Tark, usaldusväärne, aus, kogemustega, nõudlik, samas toetav ja innustav.

Aga hea treenitav?

Samuti tark, usaldusväärne ja aus, aga lisaks pühendunud, järjekindel ja tugeva töötahtega.