11. samm

Tule kohale varem, sest maratoni start on kell 7:00 laupäeva hommikul. Ole palun stardis varakult kohal, sest aega võtavad nii parkimine, stardimaterjalide väljastamine, paadi ettevalmistamine, varustuse kontroll, korraldajate poolne instruktaaž, stardipositsioonile asumine.

12. samm

Võta kaasa hea tuju ja positiivne suhtumine! See, kuidas see päev möödub, sõltub 99% Su enda suhtumisest ja eelhäälestusest. Keegi ei saa Sinu eest ümbritsevat ilu märgata, tuju üleval hoida, vajadusel enda üle naerda.

MARATONIL

13. samm

Usalda oma enesetunnet. Vajadusel puhka.
Jõukohase tempovaliku korral on iga hetk sellest maratonist puhas nauding!

14. samm

Püüa olla jõel vastutustundlik osaleja. Tulemus on küll oluline, kuid veel olulisem on märgata jõel teisi ja vajadusel aidata. Jõgi on pikk ja see üks heategu ei võta kelleltki palju aega, kuid tasub kindlasti kuhjaga ära. Püüa ette mõelda ja ohtlikke olukordi vältida. Näiteks, kui näed peale tammi tropi ja ümber läinud veesõidukeid, oota võimalusel ja ära sõida samuti puntrasse.

15. samm

Naudi teekonda! Märka, mis toimub Sinu sees ja ümber. Mõtle ette, vaata kaarti ja tea, kus tuleb jões järsk kurv, kus tuleb eriti tähelepanelik olla. Mõtle läbi strateegia, vajadusel muuda seda.

PEALE MARATONI

16. samm

Pühenda aega taastumisele. Venita, mine sauna, puhka, joo piisavalt.

17. samm

Unista tulevikust! Mõtle läbi, mida järgmine kord paremini teha, analüüsi oma sooritust ja sea uusi eesmärke.

Korraldajatelt (Sixten Sild ja Hillar Ilves):

Tänaseks on maratoni läbinud juba 1826 inimest 11 riigist.

Distants on huvitav, läbida tuleb 100 kilomeetrit ühe päevaga ekstreemseid momente pakkuval jõel. See on aukartust äratav väljakutse kõigile aerutamishuvilistele.

Kui ilm soosib aerutajaid, on kogu distantsi läbimine lihtsam. Kui ilmastikuolud on heitlikud, sõltub palju korraliku riietuse olemasolust. Tundide kaupa süstas või kanuus istudes võtab aerutamine käed - jalad kangeks ja ka selg võib valusaks jääda, seepärast on harrastusaerutajail oluline teha veidi pikemaid pause, et oma liikmeid korralikult sirutada.
Samuti on oluline, et nii ümbermineku kui ka vihma- või lörtsisaju järel saaks märjaks saanud riided kiiresti kuivade vastu vahetada. Nii pikka maratoni läbides hakkab lõpupoole võimenduma iga häiriv faktor, olgu selleks siis väsinud ja valutav keha, külmetavad sõrmed-varbad või paariline, kes sinu arvates on selleks ajaks kogu oma sõiduoskuse on kaotanud. Kui häirivaid faktoreid on mitu, siis ongi raske lõpuni jätkata. Kõiki, kes aga finišisse jõuavad, valdab seal väga ülev tunne ja positiivseid emotsioone jagub väsimusest hoolimata külluses.

Mis teeb Võhandu maratoni nii populaarseks? Kindlasti Võhandu jõgi oma kauni loodusega, maratoni nime vääriv distants, mis kulgeb järvest järveni, ning selle pikkus – 100 on maagiline number.

Neile, kes on maratoni sõitnud, pole Võhandu enam kunagi lihtsalt jõgi. Iga sild sellel jõel, mida sa ületad, iga jõekäär, mida märkad kaardil, iga kord, kui kuuled sõna „Võhandu“, on see sinu jaoks hoopis teise tähendusega. Finišis võid auga öelda: „Ma olen ühe päevaga terve jõe läbi sõitnud!“ Inimestele meeldib teha asju, mida saab lugeda lõpetatuks.

Aerutajate karavani esimene ots pingutab võidu nimel kasvõi vere ninast välja, süsta kandmine ümber veskitammide käib tipptiimidel jooksutempos. Enamik osalejaid tuleb siiski maratonile seda läbima ning loodust ja eneseületamist nautima.

Selle maratoniga on nagu mägironimisega - tähtis pole, kui kaua sa ronid, vaid teadmine, kas sa käisid seal üleval või mitte, kas sa oled seda maratoni sõitnud ja selle ka lõpetanud.