Ameerika Ühendriikides populaarne veebilehekülg Huffington Post küsis ekspertidelt lugejakirja kaudu, kuidas vältida olukorda, mil treening ei kutsu kohe üldse spordisaali või õue.

Kõige tüüpilisem viga on tavaliselt trennimeetodite ja ala valik. Tuleb küsida endalt: "Kas ma tõesti naudin praegu sellist trenni?" ja teha sisetunde põhjal ka järeldused. Näiteks: kui tunned, et sa oled sunnitud jooksma, siis ei saagi jooksmine kunagi meeldida. Uuring hiirte põhjal näitas, et need hiired, kes jooksid siis, kui nad tahtsid, olid kordades elurõõmsamad kui sunniviisiliselt trenni teinud hiired. Mõlemad katsegrupid põletasid kaloreid, kuid vabatahtlikult trenni teinud hiirte vaimne tervis oli paremal järjel. Seega, leia endale ala ja meetodid, mis sulle sobivad ja meeldivad, mida sa tahaksid järjepidevalt teha. Kõik ei ole maratoonarid või joogagurud. Mõnele sobib korvpall, teisele tantsimine, kolmandale koeraga öösel jalutamine.

Teine põhjus on enamasti treeningutega kiirustamine. Tallinna kiires linnadžunglis napib aega teinekord tõesti, kuid üldjuhul on pikemad ja rahulikumad treeningud nauditavamad kui üliintensiivsed trennisessioonid. "Olemasolevate uuringute põhjal võib väita, et pikaajalisem ja selge rütmiga treening võimaldab positiivseid psühholoogilisi elamusi, näiteks rõõmutunnet," ütles Huffington Postile treener Jessica Matthews.

Teadlased on leidnud veel, et liikumise ajal väljastab aju erinevaid kemikaale, näiteks endorfiine, mis suurendavad heaolutunnet. Maratonijooksjate puhul on tüüpiline, et aju väljastab pärast distantsi lõppemist opioide, mis tekitavad inimeses eufooriat.

Kuigi trennivaimustus aitab selgelt liikumisel kaasa, pole selle omamine siiski vajalik. Mõned inimesed ongi loomult laisemad ja füüsiline tegevus põhjustab neis kerget iiveldust. Kuid ainult 30 minutit päevas liikumist (või kasvõi paar 10-minutilist treeningpausi) aitab silmnähtavalt kaasa keskendumisele ja fookuse hoidmisele. Isegi, kui trenni tegemine ei tekita positiivseid emotsioone, vähendab liikumine argipäevast stressi.