Vladimir Heerik: Eesti spordi hukatus on kepikõnd ja jõusaal

1970. aastate Eesti üks paremaid jooksumehi Vladimir Heerik jooksis esimese eestlasena maratoni alla 2:20, saades 1977. aastal Klaipedas tulemuseks 2:19.57, mis kehtib Saare maakonna rekordina tänaseni.

"Meil Eestis on praegu häda selles, et kõik ainult sörgivad ja arvavad, et see on treening. Eesti spordi on hukanud kepikäijad ja jõusaalid,” pahandas Eesti endine tippjooksja Meie Maa ajakirjanikuga rääkides.

Heerikul on etteheiteid jalgpalluritele nende kehva vastupidavuse pärast. “Nad ei ole esimest järkugi väärt. Kui ikka 10 kilomeetrit alla 40 minuti ei jookse, ei tasu jalgpalli mängima hakata, sest muidu ei pea poolteist tundi platsil vastu,” rõhutas Heerik. Terve inimene on tema sõnul võimeline ka maratoni jooksma alla kolme tunni. “Üle selle ei ole enam maratonijooksja, vaid tervisesportlane,” lisas ta.

Praegu Vladimir Heerik aktiivselt enam jooksmisega ei tegele, kuid korra aastas käib siiski Viljandi järve jooksul. “Ega seda jooksmiseks nimetada saa, pigem tatsumiseks, kui tunniga läbi jooksen,” hindas Heerik oma praegust vormi.