Viiekümnene võib trennis poole nooremale silmad ette teha
Spordiklubidesse on suurim tung kolmel kuul – jaanuaris, märtsis ja septembris. Aasta alguses püütakse jõuluaegse liigsöömise pattu lunastada; märtsis paistab päike tuppa ja ... peeglisse; september on aga juba koolipäevilt tuntud logelemise lõpu ja uue alguse kuu.
Kevadpäike tõstab õnneks ka tuju ja seetõttu on nüüd treeningutega alustamine pigem rõõm kui sundus.
Tule klubisse – igas eas
Spordiklubid pole enam ammu piitspeenikeste noorte neidude pärusmaa.
Kes ei usu, tulgu vaadaku: igas eas ja kaalus mehed-naised rassivad nii jõusaalis kui ka rühmatreeningutes.
“Õnneks on see müüt kummutatud, nagu lõpeks elu pärast 35. eluaastat,” räägib rühmatreeningute treener ja koolitaja Gea Simson. “Just keskealised tunnevad, et nüüd, kui lapsed suured, on aega iseenda jaoks.”
Klubiga liitujate seas on päris palju neid, kelle viimane aktiivne trenn on jäänud keskkooliaega. Et ennast vahepealsest mugavustsoonist välja kiskuda, on päris tegemist.
Aga kui nad tunnevad, et trenn on teinud nende selja sirgemaks ja astumise kergemaks, on nad oma otsuse üle uhked ja treeneritele tänulikud.
“Meie MyFitness Kristiine klubis on treenijate hulgas ka üle 65 aasta vanuseid,” teab Gea. “Vanus ei mängi spordiklubis mingit rolli – viiekümnene võib trennis poole nooremale silmad ette teha!”
Kellel on tõsisemaid terviseprobleeme, peaksid enne spordiklubiga liitumist oma ravi- või perearstiga nõu pidama.
Kuid ka klubi treenerid oskavad soovitada, milliseid rühmatreeninguid ja/või treeninguseadmeid tasuks proovida.
Näiteks kellel on probleeme liigestega, neil ei soovitata jooksulindil joosta, vaid kõndida, veelgi parem on teha treeningut ellipsil. Põlvevalude käes vaevlejatele ei pruugi väga hästi sobida bodypump, samas võib sobida spinningutrenn.
Enamik seljaprobleeme on tingitud just istuvast eluviisist – sund-asendist töölaua taga, autoroolis. Seega on vale öelda, et ma ei saa selja pärast sportida. Vastupidi – selja- ja kõhulihased tuleb piisavalt tugevaks treenida.
“Ärge jätke oma terviseprobleeme vaid enda teada,” paneb Gea kõigile südamele. “Ka rasedusest võiks treenerile teada anda, sest neile ei sobi näiteks Bosu treening, kus kõhukese kasvades on raske hoida tasakaalu, sest raskuskese muutub ja seeläbi tuleb hoida kõhulihased pidevas pingeasendis, ka liiga palju hüplemisi on selles tunnis.”
Alustage tasa ja targu
Gea paneb äsjaliitunutele südamele, et liiga tempokas algus pole mõistlik. “Sobilik oleks alustada jõusaalist, sest seal saate valida endale nii sobiliku treeningkoormuse, vahepuhkused kui ka trenni pikkuse.
Alustada võiks kahest-kolmest korrast nädalas ja korraga ehk mitte palju üle tunni. Koormust tuleks tõsta plaanipäraselt ja vastavalt enesetundele. Kuid ärge ka liiga kauaks jõusaali jääge – rühmatreeningute valik on suur ja väikest hüplemist peetakse just keskeas naisele kasulikuks – see tugevdab hõrenema kippuvaid luid.”
Ka “vanadel kaladel” ei soovita Gea üle pingutada. Kui valitakse kaks-kolm järjestikust trenni, siis kurnatakse keha üle või siis ei treenita piisava pühendumisega, et järgmiseks trenniks jõudu hoida. “Seitse päeva järjest treeninguid teha ei soovita mitte ükski treener – keha tahab ka taastuda.”
Üldiselt peetakse inimese minimaalseks liikumiskoormuseks pool tundi päevas. Kui kõnnite, siis vähemalt 10 000 sammu päevas. Abi võib olla nii pulsikellast kui ka sammulugejast. Aga kui pulsikella pole, võite arvestada, et nn rasvapõletusfaasis liigute, kui tekib kerge hingeldus, kuid saate veel sõbraga rääkida.
Pulss võiks olla rahulolekuseisundist natuke kõrgem, 60–75% teie maksimumpulsist. Arvutada võib ka nii: 220 miinus vanus.
Trenni ei saa teha ette ega taha, ehk siis tähtis on regulaarsus. Autosõidu asemel jalgsi tööle, lifti asemel trepp, väike rattasõit – kõik see on trenn.
“Mida vanemaks saate, seda rohkem peate liikuma! Ka see müüt, et vanemas eas ei maksa suuri lihaseid ärritada, on vale – just lõtvunud lihaseid tulebki turgutada.”
Aga kui kahtlete milleski – selleks ju treenerid ongi, et teile hea nõuga abiks olla!
