Uuringu juhi Mare Tekkeli hinnangul võib üks põhjus olla selles, et rohkem kui kord nädalas tervisesporti harrastanute osa on meestel 1990. aastaga võrreldes kasvanud ainult 2%, naistel aga 12% võrra. Tervisespordiga harva tegelemise peamise põhjusena nimetasid nii mehed kui naised ajapuudust.

2008. aasta kevadel toimunud kümnenda Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu tulemustest selgub, et Eesti täiskasvanud tunnevad ennast üha tervemana.

Oma tervisele andsid hea või üsna hea hinnangu pooled vastanutest, esimese uuringu ajal 1990. aastal aga ainult veerand. "Kindlasti on sellele kaasa aidanud teatud osas teadlikumaks muutunud tervisekäitumine, samuti suurem hoolimine oma tervisest," märkis Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Mare Tekkel.

Näiteks on viimase 12 kuu jooksul kolesteroolitaset mõõtnute osa kasvanud 1990. aastaga võrreldes viiekordseks, vererõhku oli sellel ajal mõõtnud rohkem kui kolmveerand ja hambaarsti juures käinud üle poole vastajatest.

"2008. aasta täiskasvanute tervisekäitumise näitajate võrdlemisel varasematega tulevad esile nii rõõmustavad kui murelikuks tegevad muutused," ütles Tekkel. Näiteks kui vähemalt tund aega päevas täissuitsetatud tööruumides viibinute osa oli esimese uuringuaastaga võrreldes vähenenud rohkem kui kolm korda ja veidi on vähenenud ka igapäevasuitsetavate meeste osa, siis igapäevaselt suitsetavate naiste osa on suurenenud. "Õnneks näitavad kolme viimase uuringu tulemused siiski näitaja vähenemissuunda ka naistel," lisas Tekkel.