Üle seitsmel protsendil Eesti elanikest on söömishäire

Eestis on söömishäirete esinemissagedus tõusuteel. Lisaks peamistele söömishäiretele moodustavad suure osa täpsustamata söömishäired, tõdes psühholoog Kirsti Akkermann.

Söömishäirele on iseloomulik püsiv söömiskäitumise häirumine. Inimesed teevad katseid oma kehakaalu reguleerida kuna neil on hirm kaalutõusuga enesehinnangut kaotada - eneseväärtustamine sõltub kehakaalust ja välimusest, selgitas Kirsti Akkermann Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituudist.

Tallinna perearstide seltsi kevadkonverentsil esinenud Akkermann tõi oma ettekandes välja, et söömishäired on tõusuteel, vahendab Med24. „Eestis on 2010. aasta populatsioonipõhise uuringu järgi üle seitsmel protsendil elanikest söömishäire," rääkis Akkermann, et  söömishäirete sagedus ja sümptomite sagedus on hüppeliselt suurenenud.

„Söömishäire ei teki mitte ainult sellest, et inimesel on range dieet. Söömishäiret säilitavad dieeti alles hoidvad ebafunktsionaalsed mõtted ja veendumused seoses toitumisega. Söömishäire sisu on see, et kogu enesehinnang põhineb kehakujul ja - kaalul. Tänapäeval on lisandunud ka noorte seas levinud anorexia athletica - selle eesmärk on iga lihase välja joonistumine. Külastatakse veebilehti, mis söömishäireid soodustavad ning tekitavad arvamuse, et kehas ei tohi olla rasvaprotsente,“ kirjeldas Akkermann.