Töölõuna tervise heaks
Septembri lõpus tähistatakse ülemaailmselt südamepäeva - tänavu on päeva motoks "Tööta südamega". Selle taga on idee, et töökohad, mis julgustavad inimesi positiivsele tervisekäitumisele, saavad vähendada haigestumist südamehaigustesse ja insulti.
Ebatervislik toitumine
Südame- ja veresoonkonnahaigused on Eestis töövõime varajase kaotamise ja surma peapõhjus. Oleme südame-veresoonkonnahaigustesse suremuselt juhtpositsioonil nii Euroopas kui ka kogu maailmas.
Euroopas seostatakse ligikaudu kolmandikku tööealise elanikkonna südame-veresoonkonnahaigustest kehva ja tasakaalustamata toitumisega. See põhjustab ligi 5% kõigist töövõimetuse ja vaegurluse tõttu kaotatud eluaastatest ELis, lisaks ülekaalu ja vähese kehalise aktiivsuse tõttu kaotatud eluaastad.
Ehkki Eesti inimeste toitumisharjumused on iseseisvusaastatega tunduvalt paranenud, ei saa neid praegu ometi tervislikuks pidada ning seda just südametervise seisukohast.
Soovitatud kogusest vähem süüakse puu- ja köögivilju, rukkileiba ja kala.
See-eest on toidus rasva ja soola rohkem kui vaja, samuti liialdatakse maiustuste ning lihatoodetega.
Südamepäeva tähistamiseks toimub Eestis täna ja homme rahvusvaheline konverents "Better food at work - the Nordic&Baltic experience" ("Parem toit töökohal - Põhja- ja Baltimaade kogemused"), mis keskendub Põhjamaade edukatele projektidele.
Töötav inimene sööb vähemalt ühe oma päevasest toidukorrast töökohal, mistõttu on selle söögi koostis tasakaalustatud toitumise ja hea tervise tagamiseks väga tähtis.
Põhjamaades on läbi viidud mitmeid pikaajalisi uurimusi ja programme selle kohta, kas töökohal pakutav toit võib mõjutada inimeste töövõimet ja tervist.
Baltimaades on töökohale suunatud tervise edendamise programmidega alustatud alles viimastel aastatel.
Rahvusvaheline konverents töökohtadel toitlustamisest, kuhu oodatakse üle 60 osaleja, on üks esimesi teetähiseid sellesuunaliste tegevuste kavandamiseks ka meil.
Tulemuslik näide on levinud praktika pakkuda töökohal aasta ringi oma töötajatele värsket puuvilja. Häid tulemusi on andnud ka roogade toitaineline märgistamine töökoha kohvikus.
Näiteid Põhjamaadest
Taanis osutus edukaks aga projekt "Canteen take away", mille raames on toidutootjad koostanud tasakaalustatud einekomplektid, mida kiire ajagraafikuga töötajad ja nende pered võivad osta ja kasutada.
Põhjamaad on suutnud edukalt käima panna programmid ka neile, kel ei ole võimalik töökoha läheduses sööklas einestada (näiteks ehitajad, pikamaa-autojuhid, kalurid).
Tehtud muudatused ja tegevused töötajate eluviisi parandamiseks on avaldanud mõju ka nende tervisenäitajatele, mis toob omakorda kasu tööandjale.
Seos valitseb ka toitumise ja elukeskkonna kujunduse vahel. Einestamise keskkond, lauanõud ja toidu välimus on eelduseks, et tekitada inimeses heaolutunne. See teadmine ei ole küll uus, ent töökoha toitlustamise arendamise kontekstis on ruumi ja olustiku kujundamine määrav, et ühised tervislikud eined saaksid üheks ettevõtte kultuuri osaks.
Eesti Toiduliidu tellimusel tehtud uurimuse alusel on toitumisharjumused Balti riikides erinevad. Näiteks lõunatab enamik eestlasi kodunt väljas, aga enamik leedulasi eelistab lõunat süüa kodus.
Kiire elutempo on mõjutanud eestlaste harjumusi väljaspool tööaega - ka õhtusöögiks kasutame rohkem pooltooteid ja valmistoite kui meie lõunanaabrid. Lätlased ja leedulased seevastu valmistavad õhtusöögi ise, kasutades värskeid tooteid rohkem kui meie.
SIRJE VAASK
Eesti Haigekassa
TAGLI PITSI
Tervise Arengu Instituut
