Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp ja Faktum&Ariko uuringute juht Kalev Petti tutvustasid täna AS Leiburis möödunud aasta lõpus Toiduliidu tellimusel läbi viidud Eesti tarbijaskonda hõlmava uuringu „Tervisliku toitumise sisust ja tähendusest" tulemusi. Uuringu läbiviimise eesmärk oli parandada toiduainetööstuse ettevõtete arusaamist Eesti tarbijate hoiakutest ja ootustest.

Pressiesitlusel kommenteeris Toiduliidu juht Sirje Potisepp hetkeseisu tööstusharus:" Kõik keerleb ümber tarbija ja nende ootuste: tervislikkus, funktsionaalsus, esteetilisus on märksõnad, mis iseloomustavad hetketrende toiduainetööstuses."

Uuringust selgus, et tervislikuks toitumiseks peetakse Eestis valdavalt puu- juur- ja köögiviljade söömist. Arvestataval kohal on ka lahjem liha (sh linnuliha) ja kala. Lisaks sellele iseloomustavad tervislikku toitumist selliseid tunnuseid, nagu: vähe rasva, regulaarne toitumine, mitmekesine toitumine ning vitamiinide ja mineraalide sisaldus toidus. 63% küsitletutest hindavad oma toitumist tervislikuks: tallinlased 68% ent maainimestest vaid 59%.

Naised rõhutavad enam puu- juur- ja köögiviljade tarbimist, vähest rasvasust, toiduainete kodumaisust ning toiduainete tasakaalustatust. Mehed rõhutavad aga suhteliselt enam toitumise regulaarsust, mitmekesisust ning toiduainete puhtust/keemiavabadust. Seega paistavad meeste puhul välja igapäevase elutempoga seotud faktorid, naiste puhul aga rohkem üldtervislikud ja kehakaaluga seotud tegurid.

Rahvuse lõikes on erinevused üsna märkimisväärsed. Eestlaste vastustes eristuvad selgelt enam puu- juur- ja köögiviljade tarbimine, vähene rasvasus ja toiduainete kodumaisus, venekeelsel elanikkonnal aga suhteliselt enam vitamiinide ja mineraalide sisaldus, keemiapuhtus, kvaliteet, naturaalsus ja värskus. Seega võrdub venekeelse elanikkonna jaoks tervislik toitumine märksa enam toiduainete puhtuse, naturaalsuse ja värskusega ehk ehedusega.

"Vaatamata sellele, et eesti tarbija hoiakuline valmisolek tervislikuks toitumiseks on suhteliselt kõrge, ei kajastu see otseselt igapäevases ostukäitumises vastava info jälgimisena. Pakendil olevat infot toote koostise kohta jälgib pea kõigi toodete puhul 24%, mõnede üksikuste toodete puhul 28%, vaid eriliste ja uute toodete puhul 13% ning üks kolmandik, ei jälgi vastavat infot üldse," kommenteeris info jälgimist pakenditel Faktum&Ariko uuringute juht Kalev Petti.

Ülekaalukalt on Eesti tarbijate arvates tervisliku toitumise aluseks terve mõistus ehk sisetunne ning osalt ka kliima ning toitumistraditsioonid.