Toitumisnõustaja: toidutalumatus ja toiduallergia on erinevad asjad

 (3)
Toitumisnõustaja: toidutalumatus ja toiduallergia on erinevad asjad
Foto: Ilmar Saabas

„Suuremal osal inimestest, kes toitumisnõustaja poole pöörduvad, on kaaluprobleemid. Lisaks erinevad toidutalumatuse juhtumid,“ selgitab toitumisnõustaja Jane Maastik, kelle sulest ilmus hiljuti retseptiraamat "Gluteenivabad, laktoosivabad, kaseiinivabad toidud".

„Hästi sagedased on mured kõrge veresuhkru, vererõhu ja kolesteroolitasemega, liigese- ja seedimishädad. Elustiili ja toitumisharjumuste muutmine aitab aga vaevusi vähendada või kaotab haiguse sootuks. Kui inimesel on endal kindel soov ja tahe ning peab toitumiskavast ja soovitustest kinni, tulevad ka alati tulemused,“ julgustab kõike seda oma nahal kogenud toitumisnõustaja.

„Minu kõige noorema lapse terviseprobleemid olid need, mille kaudu ma jõudsin toitumisnõustamiseni. Tema pidevad kõhuvalud ja muud tervisega seotud mured viisid mind kokku Annely Sootsiga, kelle juhitavas tervisekoolis ma õpinguid alustasin.“

Tänu lapse tervisemurede leevenemisele nägi naine peagi, et õige toit võib aidata kaasa või lausa viiagi kiire paranemiseni. Järjest omandatud uued teadmised tekitasid huvi aina juurde ja nüüd on Jane Maastik toitumise alal abiks ka teistele inimestele.

Toidutalumatus või -allergia?

Sageli arvatakse, et toidutalumatus ja toiduallergia on samad asjad.
„See ei ole siiski üks ja seesama asi,“ ütleb Jane Maastik ja selgitab: „Toiduallergia on organismi ülitundlikkus mingi kindla toiduaine suhtes, mille korral tekivad organismis toiduainevastased ained – IgE immunoglobuliinid ehk antikehad. Vastuainete reageerimisel toidule vallandubki allergia.

Seotud lood:

Toiduallergia avaldub peaaegu hetkega, sümptomid tekivad kohe vahetult peale toiduaine tarbimist. Näiteks, te sõite ära maasika, millele kohe järgneb ka reaktsioon: nohu, lööve, turse. Seega tajub inimene üsna lihtsalt, kui tegu on allergilise reaktsiooniga.“

Toidutalumatuse korral inimese keha IgE antikehasid ei tooda ning reaktsioonid mittetalutavale toidule on aeglased ja kroonilised. Vaevused ei ilmne koheselt pärast toiduaine söömist, vaid kuni 72 tunni pärast ning võivad hõlmata keha mistahes organsüsteemi.

„Talumatuse all kannatavad väga paljud inimesed, samas aga teavad oma probleemist vähesed, sest toidutalumatuse avastamine pole alati lihtne,“ tõdeb kogenud toitumisnõustaja.

Tervisemured annavad tunda vähehaaval, kuna mittetalutava toiduaine pideva söömise tagajärjel tekkivad toksiinid kuhjuvad. Aja (mitmete aastate) möödudes muutuvad probleemid krooniliseks, inimene hakkab kannatama kõhuvalu, seedehäirete, liiges- ja peavalu, nahaekseemi, ärritunud soole sündroomi, kroonilise väsimuse, depressiooni , hüperaktiivsuse ning teiste terviseprobleemide all. Lisaks võib tõusta kehakaal.

„Ka tihti tähelepanuta jäävatele terviseprobleemidele nagu sinised silmaalused, mitmesugused tursed, halb hingeõhk, suurenenud higieritus võib lahenduse tuua talumatust tekitavate toiduainete väljajätmine menüüst,“ selgitab Jane Maastik ning rõhutab, et haiguste põhjustajaks pole kunagi mingi konkreetne toiduaine, vaid selle toiduaine talumatus konkreetse isiku poolt.

Loobumine kogu eluks. Või siiski mitte?

Kui inimene enda juures selliseid asju märkab ning nende teket toituga seostab, võib olukord esmapilgul lootusetu näida. Nii see siiski pole.

„Talumatuse ja ka allergia kindlakstegemiseks on olemas testid, kummalegi omad. Ühe testiga ei ole võimalik määrata nii allergiat kui talumatust. Kindlasti tuleb abi saamiseks pöörduda arsti või toitumisspetsialisti poole,“ soovitab nõustaja.

Seda enam, et toidutalumatus on kasvav probleem. Miks see nii on, on raske öelda. Toidutalumatuse tekkepõhjused ei ole veel päris lõplikult selged, kuid tõenäoliselt on need osaliselt seotud immuunsüsteemi häiretega, mida omakorda põhjustavad mitmesugused tegurid: toitudes kasutatavad tehisaineid, mis meie organismile on tundmatud, keskkonna saastumine, inimeste kokkupuutumine keemiliste ühenditega ja ka stress.

„Kindlasti ka asjaolu, et viimasel ajal pööratakse toidutalumatusele suuremat tähelepanu kui varem ja seega avastatakse rohkem juhtumeid,“ ütleb Jane Maastik.

Kas toidutalumatus tähendab seda, et mingitest kindlatest toiduainetest peab inimene igaveseks loobuma?

„Jah, nii see on. Kui sagedased toidutalumatuse põhjustajad gluteen ja piim menüüst välja jätta, siis võib inimene end taas täiesti tervena tunda. Kuid sageli vaid niikaua, kuni ta neid toiduaineid uuesti tarvitama hakkab. Mõningatest toiduainetest tuleb loobuda mõneks kuuks, teistest kogu eluks või tarvitada neid väga vähe ja harva,“ räägib Maastik ning osutab, et sagedasemad on juhtumid, kus alustatud dieeti ei tohi kunagi katkestada. „Kui soolestik ei ole terveks ravitud ja ensüümsüsteemid ei tööta korralikult, siis algab kogu jant otsast peale.“

Seda, kas võib hakata väljajäetud toiduaineid uuesti tarbima, saab välja selgitada kordustestidega.

Tsöliaakia ja laktoositalumatuse korral tuleb dieeti pidada kogu elu, rõhutab Jane Maastik. Nende probleemide puhul ei ole gluteeni ja laktoosi sisaldavate toiduainete taastarbimist ka pärast pikemat dieedipidamist mõtet proovida.


Kes ta on?

Jane Maastik iseendast:

Õppisin toitumisnõustajaks Tartus Annely Sootsi Tervisekoolis. Toitumisnõustamisi, kaalugruppe ja erinevaid töötubasid, loenguid ja koolitusi viin peamiselt läbi Räpinas, kuid soovi korral mujal Lõuna-Eestis, näiteks Tartus.

Esmalt omandasin meditsiiniõe kutse. Seejärel õppisin lisaks kosmeetikuks ja massööriks. Lisaks olen õppinud sisearhitektuuri, loodusturismi ja turismikorraldust. Kõik need erialad on andnud mulle palju erinevaid kogemusi. Õige tee leidmiseks tulebki proovida erinevaid võimalusi. Omandatud oskused annavad palju erinevaid võimalusi ja on ka toitumisnõustamise juures kaudselt abiks.

Toitumise teema on mind alati huvitanud. Kui läksin meditsiini õppima, olin veendunud, et tahan inimesi aidata. Meditsiinis tuleb enamjaolt tegelda tagajärgedega, mulle meeldib aga pigem ennetustöö.