Et aga magusaisu võib mõnikord olla vastupandamatu, võib leida abi kunstlikest magusainetest.

Üheks levinumaks magusaineks on aspartaam, mida on kasutatud paljudes karastusjookides, maiustustes, köhakommides jne. See on üks uurituim toiduaine ja Euroopa toiduamet ei ole selles midagi tervisele ohtlikku avastanud, on tegu siiski sünteetiliselt loodud ainega.

Uustulnuk magusainete seas on aga stevia, mis on looduslikku päritolu ega sisalda kaloreid.

Stevia (Stevia rebaudiana) on krüsanteemide perekonda kuuluv põõsastaim, mille magustavad omadused on Lõuna-Ameerika indiaanlastel ammust ajast teada.

Esimesena uuris taime Hispaania botaanik Pedro Jaime Esteve ning just tema nimest kujunes taimele nimeks stevia. Stevia lehed korjatakse ja kuivatatakse pärast seda, kui nad on looduses saavutanud oma maksimaalse magususe.

Sarnaselt tee leotamisele immutatakse ka stevia lehti vees, et magusad osakesed lehtedest kätte saada. Saadud ekstrakt puhastatakse ning valmistatakse magusainet, mida saab kasutada koostoimes teiste magusainetega madala kalorsuse või lausa kalorivabade jookide ja toiduainete valmistamiseks.

Euroopa Komisjon andis loa stevia lehe ekstrakti kasutamiseks Euroopa turule mõeldud toitudes ja jookides 2011. aasta novembris.



NÕUANNE

Mai Maser

toitumisteadlane

Vajadus magusa järele on inimestel füsioloogiline ja magusa tarbimine on täiesti lubatav, kui seda tehakse mõõdukalt. Ka magusainete kasutamine mõõdukates kogustes ei põhjusta mingit kahju ja aitab vältida lisakilode kogunemist, mis oleks ohtlik ja tervisele koormaks. Eestis müüakse looduslikku magusainet steviat looduspoodides. Stevia kasutamine karastusjookides, šokolaadis ja kompvekkides on iseäranis hea, sest nendest on raske loobuda. Steviosiidid ei tõsta veresuhkrut, mistõttu on nende kasutamine sobilik ka diabeetikutele.