Organismi puhastamine pole üks arvukatest dieetidest, vaid võimalus oma menüüd ja harjumisi korrastades lahti saada organismi aja jooksul kogunenud jääkidest ning mürkidest.

Seda võib teha mitut moodi: näiteks jätta menüüst välja n-ö kriitilised toiduained, nagu suhkur, kohv, liha, jahu, alkohol ning süüa-juua iga päev juurde midagi, mis ainevahetust kiirendab, näiteks rohelist teed. Mõni inimene joob teatud aja jooksul palju (sidruni)vett, teine sööb toortoitu, kolmas loobub lihast, neljas alustab hommikuid soolaveega. On neid, kes toidusedelisse muudatusi ei tee, vaid otsivad lisa apteegist – joovad teatud aja jooksul puhastusteesid või teevad läbi looduslike toidulisandite kapslikuuri. Teooriaid ja soovitusi on mitmeid, igaüks valib ise, mida ta järgib. Kunagi ei tee paha oma ettevõtmisest rääkida perearstiga.

Tõsine ettevõtmine – paast

Üks põhjalikumaid, head ettevalmistust nõudev ning häid tulemusi andev (siis, kui selleks ollakse tõesti valmis) väga vana organismi puhastamise viis on paast. Kõigile pikk paast ei sobi, mis ei tähenda, et see mõte tuleks sootuks maha matta. Organismile on head ka kolmepäevane värske salati või mahla dieet; seegi, kui kord nädalas veepäeva peetakse. Vesi toidu asemel annab seedeorganitele puhkust, salatid seevastu on nagu looduslik luud, mis organismi seestpoolt pühib.

„Paastu ei ole soovitav segi ajada nälgimisega. Kui nälg on enese sundimine mitte sööma, siis paast on vabalt valitud toiming,” ütleb Lusika turismitalu perenaine Sirje Kurvet. Oma kuulsa puhastustee koostist pani ta kokku kaks aastat ja see, milliseid ravimtaimi tee sisaldab, on saladus.
Kui organism on soolestikust sinna kogunenud saastast vabanenud, on vaja turgutada organite tööd. Juua palju sidrunivett, liikuda, käia saunas ja nautida massaaži. Mõttega, et nüüd on vaja nälgida, pole mõtet paastulaagrisse minna.

„Nälgimine on ettevalmistamata tegevus, see on pigem saamahimu, mõtted toidust, võitlus egoga jne. Selleks, et hakata paastuma, tuleb teha endale üks korralik ajupesu. Mida ma tahan paastuga saavutada, mida ta annab mu kehale ja hingele?” selgitab Sirje Kurvet. Organism on viidud paastu ajal aeglasele režiimile ja toitub kõigest sellest, mis kehas on üleliigne.

Paastuks ettevalmistumine sõltub Kurveti sõnul paastu pikkusest – kolmepäevane paast vajab juba kuupikkust mõtestamist ette. Tuleb anda oma kehale teada, et selline äärmuslik olukord on ajutine, kuid tervendamiseks vajalik.

Paastu ajal on oluline käia iga päev saunas ja liikuda. Paastulaagri paastujad näiteks harrastavad vähemalt poole kilomeetri pikkust tagurpidi kõndi – vana Hiina meetod, mille abil visatakse sümboolselt selja taha päeva pinged. Tagurpidi kõnd lõdvestab sealjuures keha ning treenib neid lihasgruppe, mis muidu koormust ei saa.

Paast

Enne paastumist:

• 2–4 päeva enne paastumist tuleks:
• loobuda lihatoidust, suhkrust ja jahutoodetest ning jääda taimetoidule/püreesuppidele;
• juua virsiku-, ploomi-, porgandi- või muud mahla 2 liitrit päevas;
• koju valmis osta pakk linaseemneid ja kuivatatud leiba.

Paastu ajal:

• Organismis võivad tekkida järgmised muutused:
• veri muutub happelisemaks;
• keelele ilmub katt;
• hingeõhk muutub halvalõhnaliseks;
• uriini, naha ja kopsude kaudu tulevad kehast välja jääk- ja mürkained, seetõttu võib uriin muutuda tumedaks, nahale ilmuda lööve;
• organism eritab palju röga;
• võib tekkida iiveldus, peavalu, kõhu- ja seljavalu.

Lisaks hambapastale võib hambaid, keelt ja suud pesta kalmusejuure veega, mis desinfitseerib ka ühtlasi suu limaskesta.

Korrastatud toidusedel

• Organism puhkab, kui mõne aja jooksul ei tarvitata: suhkrurikkaid toite, piimasaadusi, alkoholi, kohvi ja kofeiinirikkaid jooke, gaseeritud jooke, praetud toite, valgest jahust valmistatud toite, liigset soola, konserve, salatikastmeid ja majoneesi.
• Söö sel ajal kapsast ja spargelkapsast, täisteratooteid ja seemneid, võimalikult palju toortoitu, ube ja teisi kaunvilju, joo vett ja rohelist teed.