Mereõhk tekitab isu ning toob hea une
- Mere lähedus asendab kuurortravi – organismile avaldavad toimet õhutemperatuur ja -niiskus, päike, tuul ja merekohin või tasane lainete rullumise heli.
- Õhutemperatuur ja -niiskus mõjuvad hästi hingamisele ja vereringele. Päike ja selle peegeldus vees on hea nahale, luudele ja üldisele vastupanuvõimele, tolmu- ja õietolmuvaba ning aerosoolirikas õhk ergutab ainevahetust ja hingamist.
- Lainete randumisel tekib jahe puhas õhk, milles on pihustunud merevesi koos selles sisalduvate mikroelementidega.
- Mere ääres viibides tekib hingates nn tagasikondensatsiooni efekt: jahe õhk sadestub kondensaadina neelu ja bronhidesse ning väljahingatava õhuga ei eritata niiskust.
- Soolarikas õhk ja kirjeldatud tagasikondensatsiooni efekt soodustavad limaeritust. Nende koosmõju tugevdab hingamisteid, hingamine muutub sügavamaks ja see annab kergendust hingamisteede haiguste korral.
- Mereõhk on organismile igati kasulik. Vereringe elustub, kopsud on hapnikuga optimaalselt varustatud, muu hulgas kasvab söögiisu ja tekib parem uni, mis tagab korraliku väljapuhkamise.
