Sool meie toidulaual on organismile vajalik, sest hoiab vere happe-leelise tasakaalu, reguleerib lihaste kokkutõmbeid ja valkude ning süsivesikute imendumist. Inimese füsioloogiline vajadus on pool teelusikatäit soola päevas ja soolavajadust reguleerib tavaliselt organism ise.
Näiteks kui higistame palju, kaotame higiga soola ja vastusena tekib isu soolase järele. Kahjulik osa soolas on selles sisalduv naatrium, mida tuleb tänapäeval organismi loomulikust vajadusest umbes kümme korda rohkem.
Organism saab vajaliku määra naatriumi toidust ega vaja enam lisatud soola. Organism väljutab liigse naatriumi neerude kaudu koos uriiniga, sellega hoitakse ära tervisehäireid. Mõnel inimesel suudavad neerud eritada liigset naatriumi vaid kõrgenenud vererõhu tingimustes. Kõrgenenud vererõhust on sel juhul ka kasu, sest hoiab organismi naatriumisisalduse õigena.
Pidev kõrge vererõhk aga kahjustab veresooni.
Liigne sool kogub organismi liigset vedelikku ja lisab koormust. Kuna sool ergutab kaltsiumi
eraldumist luudest, suurendab see osteoporoosi ehk luukadu.
Maitset on lihtne muuta
Soola kasutamise koguse üle otsustab maitse – soolata ehk mage, vähesoolane, parajalt soolane või isegi tulisoolane. Soola lisatakse üksnes harjumuse pärast. Juba lapsepõlvest alanud rohke soola söömine nüristab maitsetundlikkust ja suurendab soolase toidu söömise kalduvust veelgi. Kui organismis on liigset soola, suureneb ka sülje soolasisaldus.
Et toidus olevat soola oleks tunda, peab toidu soolasisaldus olema suurem kui sülje soolasisaldus. Kui soola kasutamine väheneb, langeb sülje soolasisaldus mõne nädalaga. Järelikult vähemsoolase toiduga harjumine ei kesta igavesti.
Soolatarbimise vähendamisel on tähtis roll maitseainetel ja maitsetaimedel, mis teevad toidu maitsvaks. Selle abil saame aga vähendada soola koguseid oma toidus ja on seega meie tervisele kasulikud.
Soola koguse vähendamine on eelkõige südame- ja veresoonte haiguste ning kõrgvererõhktõve profülaktikaks.
Saadava soola hulka on võimalik tunduvalt vähendada, kui loobume suure soolasisaldusega toiduainete kasutamisest.
Seepärast vältige liialdusi toiduainetega, mis algavad sõnaga “sool” – soolakala, soolakurk, soolaseened jne.
Suhtuge retseptides antud soolakogustesse kriitiliselt ja pange pigem vähem.
Lisage täna toiduvalmistamisel pisut vähem soola kui tavaliselt ning maitsestage toitu soolaga toidu valmimise lõpus.
Kohupiimale – till, petersell, murulauk, kress-salat.
Kurgi- ja rohelisele salatile – meliss, till, murulauk.
Lihale, kalale – aed-liivatee, majoraan, piparrohi, lavendel.
Ulukilihale – aedsalvei, estragon, kadakamarjad.
Pasteedile – iisop, majoraan, seller.
Ühepajatoitudele – koriander, köömen, basiilik, piparrohi, petersell, leeskputk, sibul.
Hakklihale – basiilik, harilik pune, sibul, küüslauk, seller.
Valgele peakapsale, hapukapsale – köömen, kadakamari, piparmünt.
Seentele – kurgirohi, aed-liivatee, petersell, sibul.
Marinaadile – harilik pune, estragon, basiilik.
