“Meie maaletoodavad sammulugejad ei loe tegelikult samme, vaid mõõdavad kiirendust, mis tekib käimisel. Sellepärast nimetamegi neid sammumõõtjateks,” selgitab sammumõõtjaid tootva firma Omron esindaja Eestis Raivo Tammiksaar.

Selline tehnoloogia vähendab oluliselt vigu ja “valede” sammude lugemist, võrreldes vananenud tehnoloogiaga pendliga sammulugejatega.

Miks sammumõõtjad valetavad

Sammumõõtjad “valetavad”, kui imiteeritakse käimisele sarnast olukorda, kuna sammumõõtja ei suuda sellises olukorras vahet teha imitatsioonil ja reaalsetel sammudel.

Kui rääkida pendelsammulugejatest, siis need loevad liikumisel tekkinud võnkumisi ja seoses sellega võivad olla väga ebatäpsed, lugedes sammudeks ka näiteks tänavaaugud autosõidul. Samas saab “petta” ka Omroni sammumõõtjaid, kuid vigade vähendamiseks kasutatakse mitmeid loogikaid, nagu sammude loendamise alustamist alates neljandast sekundist.

Korralike sam­mu­mõõtjate hinnaklass jääb vahemikku 350–850 krooni. Kindlasti on turul ka odavamaid mudeleid, kuid need on valdavalt ka iganenud tehnoloogiaga pendliga lugejad. Kõrgema hinnataseme sammumõõtjad omavad mitmeid lisafunktsioone, nagu energiakulu arvestus, intensiivsustsoonid ning treeningtarkvara, suutes asendada teatud mõttes isegi elementaarset pulsikella. Samas päris pulssi neist ükski ei mõõda. Kui on korralikum treeningplaan, tuleks ikka pulsikell muretseda.

Odav, aga tõhus treeningvahend

Treeningu- ja suhtluskeskkonna ning võistluse “Käi jala!” üks algatajatest ja eestvedajatest Kätrin Karu arvates on sammumõõtjate müüginumbreid Eestis keeruline kommenteerida. Kuid ootamatutesse kohtadesse on nad sel aastal müügile küll tulnud — näiteks toidupoodidesse, rääkimata elektroonika ja kodumasinate kauplustest.

““Käi jala!” osalejate eelistuste põhjal võin öelda, et sammumõõtjate puhul hinnatakse ikka kvaliteeti ja funktsionaalsust. Osalejate seas on näha, et odavad “made in China” sammulugejad ei ole usaldusväärsed ning kes sellistega alustanud, tahavad üsna peagi need kvaliteetsemate vastu ringi vahetada. Kes juba teist või kolmandat lugejat muretsevad, valivad kindlasti vähemalt keskmise hinnaklassi omad.”

Aktiivne sammumõõtja kasutaja Kai leiab, et tegemist on odava, ent samas tõhusa treeningvahendiga.

“Muidu juba üksluiseks muutunud treeningrajad muutusid palju huvitavamaks, kui sammulugeja abiks võtsin. Varem käisin lõbu pärast ja ei murdnud pead selle üle, kui palju päevas samme teen. Nüüd jälgin kiivalt sammulugeja näitu ja olen endale igapäevaseks eesmärgiks seadnud 12 000 sammu päevas, millest ma mõjuva põhjuseta ei tagane. Isegi kaks sõbrannat on vahetevahel liitunud, kuna üks neist sai töölt jõuludeks sammulugeja ja teist hakkas minu mänguasi huvitama.”

Augusti alguses toimus “Käi jala!” matk koostöös Elektriraudteega Aegviitu, mis pakkus osalejatele aktiivse päeva kaunis looduses koos mitme karastava suplusega teele jäävates järvekestes. Selle matkapäevaga koguti keskmiselt 25 000 sammu.

Kätrin Karu lisab, et uus “Käi jala!” sügisvõistlus, millega kõik huvilised liituda saavad, toimub 15. septembrist kuni 15. oktoobrini. Kellel huvi end sammude kogumises proovile panna, peaks külastama www.kaijala.ee asuvat võistluskeskkonda.


Kui pikk maa on 10 000 sammu?

Tallinna elanikele toob ettekujutuse 10 000 sammu pikkusest ette ehk võrdlused, et:

- jalutuskäik Rocca al Mare kooli juurest Kapten Flintini ja ringiga tagasi kooli juurde on umbes 10 000 sammu,

- teekond Pirita teel Russalkast kuni Pirita jõe sillani ja tagasi annab umbes 6000-7000 sammu,

- Tallink City hotellist Raekoja platsi on napilt alla 1000 sammu.