Kehakaal parajaks suve lõpus
Liigne kehakaal on lisakoormus südamele, alakeha liigestele ja veenidele. See soodustab ülemäärast vere rasvainete (kolesterooli) ladestumist, samuti vanemaealiste suhkurtõbe, glükoositalumatust, kulumuslikku liigesehaigust ehk osteoartroosi ning mõningate muude haiguste teket.
Kehakaalu vähendamine on tõhus abi normist kõrgema vererõhu langetamisel. 10kg kaalukaotus langetab ülekaalulistel vererõhku kuni 10 mm Hg võrra.
Rasvaainevahetuse häired on mõnikord geneetilised. Vahel on põhjuseks kilpnäärme vaegtalitus. Siiski on enamikul juhtudel süüdi vale toitumine – liigsöömine.
Juhul kui inimene saab toitaineid pikema aja jooksul rohkem, kui organism normaalseks talituseks vajab, ladestub liigne rasvana nahaaluses rasvkoes ning ka mõningate elundite – süda, neerud – ümber.
Ületoitunud inimene hakkab füüsilisel pingutusel sageli hingeldama, mille tõttu ta võib loobuda isegi jalgsi käimisest.
Füüsilise koormuse puudumine halvendab olukorda veelgi – kehakaal muudkui kasvab ja kasvab.
Kõike olgu mõõdukalt
Vanadel roomlastel oli käibel soovitus: “Toitu, jooki, und, armastust – kõike olgu mõõdukalt.”
Ühekordsel ülesöömisel võivad tekkida ägedad seedetalituse häired, ja mitte ainult neil, kes põevad kroonilisi seedeelundite haigusi. Esinevad raskustunne, isegi valu maos, röhitised, soolegaasid jms.
Kui süüakse liiga palju toitu, millest seedevõime üle ei käi, võib tekkida ka kõhulahtisus.
Põhjus on selles, et osaliselt seedimata toiduained takistavad vee imendumist jämesoolest, soolesisu jääb vedelaks ja otsib väljapääsu.
Mõne psüühikahäire, näiteks buliimia puhul, on näljatunne tunduvalt suurenenud, esinevad taltsutamatud söömishood. Ka stressis olles võidakse süüa tunduvalt rohkem kui tava-
liselt.
Näljakeskus ja küllastuskeskus
Toitumist reguleeriv närvikeskus asub vaheajus. See koosneb kahest teineteisest eraldatud osast: isu- ehk näljakeskusest ja küllastuskeskusest. Isukeskuse erutus vallandab söögiisu, küllastuskeskuse oma aga annab märku vajadusest lõpetada söömine.
Need keskused on enamikul inimestel õnneks hästi tasakaalus. See tagab normaalse söögiisu, küllastustunde tekkimise ja söömise õigeaegse lõpetamise. Küllastustunne tekib umbes 20 minutit pärast söömise alustamist.
Kahjuks leidub aga ka ülisuure söögiisuga inimesi. Sellistel, enamasti tüsedatel, on ülitugevalt erutatud isukeskus, küllastuskeskuse erutatavus on aga alalävine.
Toidu lõhn, maitse, välimus ja muud tegurid võivad söögiisu oluliselt mõjutada. Mõni “maitse” on tegelikult lõhn, sest osa toidu aroomiainetest lendub söömisel ja jõuab ninaõõnde. Tüsedad reageerivad toidu maitsele ja lõhnale enamasti märksa enam kui normaalse kehakaaluga inimesed.
Ka mao täitumine toiduga ergutab küllastuskeskust. Osal inimestel mao täitumine aga küllastustunnet ei tekita ja nad jätkavad söömist ka siis, kui kõhus on ebameeldiv raskus- ja täistunne.
Suhkrutel on küllastuskeskust ergutav toime. Seetõttu soovitatakse söömine lõpetada magustoiduga. Isukeskus pidurdub ja söögiisu kaob.
Kuidas püsida sale?
- Sööge enam-vähem kindlatel kellaaegadel kolm-neli korda päevas, kiirustamata. Neljas söögikord võiks sisaldada klaasi mahla või jogurtit.
- Toit olgu mitmekülgne ja täisväärtuslik. Vältige ainult kuiva toitu ja suuri koguseid.
n Lõuna ajal sööge kõige rohkem, õhtul kõige vähem.
- Arvestage söömisel enda vanust, töö laadi, toidu seeditavust ja seedimise kestust. Kõige kauem (4–8 tundi) püsivad maos lihatoidud, eriti kui need on rasvased. Samuti rasvased piimasaadused. Aedviljad püsivad maos vähem aega.
- Vältige nn kiirtoite, need sisaldavad liiga palju rasva, sealhulgas küllastunud loomset rasva, samuti soola. Need toidud annavad rohkem energiat, kui nüüdisinimene vajab.
- Hapukoore asemel lisage kastmele maitsestamata jogurtit või madala rasvaprotsendiga hapukoort.
- Alustage söömist toorsalatist.
- Teadke, et pärmitainast pirukas või kook sisaldab vähem rasva kui muretainast tehtu.
- Pidusöökidele eelnevatel päevadel sööge lahjemaid toite. Nälgida ei tohi, sest siis on ülesöömine kindel.
Aeg-ajalt kontrollige arsti juures kolesteroolitaset. Kui see on liiga kõrge, tuleb esmalt muuta toitumist. Kui sellest ei piisa, määrab arst ravimeid, mis kolesteroolitaset vähendavad.
Kas ma kaalun parajalt?
Ootamatuste vältimiseks jälgige kehakaalu regulaarselt. Normaalkaal kilogrammides on orineteeruvalt pikkus sentimeetrites miinus 100.
Kasutatakse ka kehamassiindeksit (KMI).
KMI = kaal kilogrammides / pikkus meetrites x pikkus meetrites
Ülekaaluliseks loetakse täiskasvanut, kelle KMI jääb vahemikku 25 kuni 29,9.
Rasvunuks loetakse täiskasvanut, kelle KMI on üle 30.
Vöökoha ümbermõõdu ehk talje mõõtmist peetakse usaldusväärseks viisiks hinnata oma kõhupiirkonda kogunenud rasvahulka ja koos sellega seonduvat riski haigestuda südameinfarkti.
Kuidas vöökoha ümbermõõtu õigesti mõõta?
1. Võtke särk seljast ja laske vöörihm lõdvaks.
2. Pange mõõdulint ümber keskkoha nii, et see jääks võrdsele kaugusele puusaluu ülemisest nukist ja roietekaarest.
3. Laske kõht lõdvaks ja hingake välja.
4. Märkige mõõtmise tulemus üles.
Naistel peaks vööümbermõõt jääma alla 80 ja meestel alla 94 cm.
