Kas tervisejooks on kasulik või kahjulik?

 (8)
Piret Järvis treenib SEB Tallinna Sügisjooksuks
AdidasFoto: Heiki Rebane

Tund või paar sörkjooksu nädalas on tervisele kasulik, kuid liiga palju ja liiga kiiresti joosta ka ei maksa, tõdevad teadlased.

"Meie uuring näitas, et suremuse vähendamiseks on kõige kasulikum joosta 1 kuni 2,4 tundi nädalas, mitte rohkem kui kolmel päeval," tõdeb Kopenhaageni Frederiksbergi haigla teadlane Jacob Marott. Parim jooksutempo on aeglane või mõõdukas - 5 miili ehk 8 kilomeetrit tunnis.

Selle tõdemuseni jõudmiseks jälgisid Taani teadlased enam kui 12 aasta jooksul 1100 terviseprobleemideta tervisjooksjat ja 413 istuva eluviisiga inimest. Jooksjad märkisid üles sörkimisele kulutatud aja, sageduse ning tajutava jooksukiiruse.

Teadlased tegid saadud tulemusi analüüsides kindlaks, et pingutava jooksu harrastajad surevad tõenäoliselt samal ajal kui istuva eluviisiga mittesörkijad. Kerget ja mõõdukat sörki armastavad inimesed aga elavad kauem. Oma uurimistulemused avaldasid nad 2015. aasta veebruari esimestel päevadel ajakirjas Journal of the American College of Cardiology.

Miks pingutust nõudev jooksmine tervisele kahjulikuks võib osutuda? "Usume, et pikaajaline ja kestev pingutus võib ärgitada patoloogilisi ehituslikke ümberkorraldusi südames ja suurtes veresoontes," ütles Marott.

Samas on USA teadlased veendunud, et väitlus optimaalse jooksudoosi ja eluea pikenemise üle pole kaugeltki veel lõppenud.

Seotud lood:

Iowa Ülikooli kinesioloogiaprofessor D.C. (Duck-chul) Lee juhitav uuring, mille valimi suuruseks oli 55 00 täiskasvanut, seal hulgas 13 000 jooksjat, näitab, et võrreldes mittejooksjatega väheneb suremusrisk neil tervisejooksjatel, kes sörgivad umbes kolm tundi nädalas, kokku vähemalt kuuel korral. Ka selle uuringu tulemused on avaldatud ajakirjas Journal of the American College of Cardiology (2014. aastal).

Erinevus kahe uuringu vahel seisneb aga selles, et Kopenhaageni omas panid jooksjad tempo kirja ise ning isegi aeglase tempo valinud said tugeva treeningu osaliseks.

"Enda poolt kirja pandud tempo polnud absoluutne kiirus jooksutundide kohta, vaid uuritava enesehinnang, kas tempo oli aeglane, mõõdukas või kiire," selgitas Marott. Niisugune hindamismeetod olevat asjakohasem, sest uuritavate vanus on väga erinev (20-95 aastat).

Keskmiselt võib siiski öelda, et aeglane jooksukiirus on 5 miili ehk 8 kilomeetrit tunnis (1 miil ehk 1,6 km 12 minutiga) ja kiire tempo 7 miili ehk 11,2 kilomeetrit tunnis (1 miil ehk 1,6 km 8 minutiga).

Lee uuringu miinuseks on aga asjaolu, et vaid väga väike hulk uuritutest (47 inimest) sörkis rohkem kui neli tundi nädalas ning pelgalt 80 uuringus osalenut tegid tervisejooksu rohkem kui kolmel korral nädalas. Samuti ei uuritud neid 3500 aktiivset inimest, kes sörkimise asemel mingi muu spordialaga tegelesid.

Ja veel - uurijad vaatlesid ainult kõiki surmapõhjusi, mitte seda, kas palju jooksukilomeetreid või -miile põhjustasid konkreetse surmajuhtumi või mitte.

"Liiga palju jooksmist võib olla kahjulik ainult südame-veresoonkonna haiguste korral," on veendunud Lee, kelle uurimisrühma surma ja jooksu vaheliste seoste otsimine näitas, et kõigist põhjustes tulenevaid surmajuhtumeid oli jooksjate hulgas vähem kui mitte-jooksjate seas, hoolimata sellest, kui palju nad jooksid. Siiski on eluea pikendamist silmas pidades suurtest koormustest (mahust) teadlaste arvates vähem kasu kui madalamatest.

"Üldiselt näitab Taani teadlaste uuring, et mingisugunegi jooksmine tervisliku eluviisi osana on parem kui niisama istumine. Istuv eluviis ei ole retsept pikaajalise tervise ja suremuse vähendamiseks," ütles kahe uurimngu tulemusi kommenteerides Ameerika Jooksuliidu ja Ameerika Meditsiinilise Kergejõustikuliidu tegevjuht Dave Watt.