Eesti toidu konverentsil üles astunud Kruustükil oli kurbi väiteid ridamisi. “Lastevorstides polegi liha, see on tarbija eksitamine,” rääkis ta.

Veel esitles ta näitena täissuitsuvorsti, mis 1990. aastal koosnes sajaprotsendiliselt lihast, tänavuseks on aga pool lihast kadunud.

Nõo lihatööstuse juhataja väitis, et viimane aeg on kehtestada vorstiklassid, nagu seda on teinud Leedu. Sest siis on tarbijal lihtsam valida, mida ta tegelikult sisse sööb.

“Paljud tööstused on võtnud eesmärgiks asendada oma toodetes kvaliteetne toore odavamate aseainete vastu,” rääkis E-Piima juhataja Jaanus Murakas. “Siis püütakse seda kaupa lõhnastada, värvida, paksendada, kinni siduda.”

Isegi pääsukesemärk jätab külmaks

Värsket kohalikku toodet saab Eesti kaubalettidel kiirelt eristada pääsukesemärgi või teiste kvaliteedimärkide järgi.

Samas märgid tarbijat enam nii väga ei huvita – otsitakse vaid odavamat. Uuringute järgi eelistab vaid kolmandik tarbijatest kvaliteedimärgiga toiduaineid.

Veelgi vähem, 20% tarbijaist, saab endale lubada kallist toitu. “Ülejäänud on sunnitud vaatama odavama poole,” nentis põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup.

TTÜ Toiduainete instituudi direktori Raivo Voki sõnul tuleks aga raha, mis plaanitakse tulevikus ravimitele kulutada, ennetavalt kulutada kvaliteetsele toidule. “Siis hoitaksegi raha kokku,” rääkis ta.

Voki sõnul ei tähenda tervislik toit alati kallist. “Ka odavalt on võimalik hästi ja tervislikult toituda!” rõhutas ta.

Osa tarbijaid on ostukäitumist juba muutnud. Aina rohkem terviseteadlikke inimesi tahab osta otse tuttavalt talumehelt piima, liha, mune ja kartuleid.

“Kui toitudes liiga palju aseaineid kasutame, pöörduvad paljud talumehe juurde tagasi,” nentis ka Andres Oopkaup.

Kiirtoit toob hiilivad haigused

Teine suur mure, mis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) korraldatud konverentsil jutuks võeti, oli ükskõiksus söödava suhtes, eriti noorte hulgas.

Noored söövad liiga tihti krõpse, hot-dog’e, joovad värv­ainetega karastusjooke. Selle asemel võiksid nad hommikuti süüa korralikult mitmeviljaputru või maitsta hapupiimaga kama.

Jaanus Murakas rõhutas, et asendades traditsioonilised toiduained teistega, on sel ettenägematud tagajärjed tervisele. Samas eelistab 16–30aastastest Eesti noortest kohalikku toitu vaid 54%.

“On imekspandav, kuidas hüpertoonia ja diabeet, mis varem olid pensioniealiste haigused, on tabanud üha nooremaid. Nüüd on need juba kahekümnendates-kolmekümnendates aastates inimeste haigused. See areng on olnud hirmuäratav,” rääkis Murakas.


Teeme Eesti toidu manifesti!

- Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pakkus Eesti toidu konverentsil välja mõtte koostada Eesti toidu manifest.

- Manifestis seaksid ministeeriumid, tootjad, töötlejad, kokad jt pikaajalised eesmärgid ning korraldaksid koostöö rahastamise.

- Manifest aitaks määratleda täpsemalt Eesti toidu kuvandit ja soodustaks ka märgi “Eesti toit” kasutamist, sest tarbija huvi Eesti toidu märkide vastu on kahanenud.

- Hinnatundlikum tarbija kipub ostma soodsa hinnaga välismaiseid kaupu, samas ei pruugi see olla kõige tervislikum. Kodumaine tootja pole aga anonüümne, samuti jäävad töö ja maksud kodumaale.

- Manifesti koostamisel tahetakse võtta eeskujuks Põhjamaad, kus Soome, Rootsi, Taani, Norra ja Island on ühinenud toidumanifestiks, et edendada üheskoos Põhjala toitu.


Mis on toidu sees?

Täissuitsuvorst, 100 kg

1990
Kõrgema sordi veiseliha 75 kg, sea ribipekk 25 kg (kokku 100 kg puhast liha), pipar, nitrit­sool, muskaat, suhkur.

2011
Veiseliha (49%), sealiha (13%), seapekk, joogivesi, keedusool (kuni 3%), tärklis, piimavalk (sh laktoos), lõhna- ja maitseained
(sh sinep ja seller), stabilisaatorid E 450, E 451, antioksüdant
E 301, lõhna- ja maitsetugevdaja E 621, happesuse regulaator E 575,
toiduvärv E 120, säilitusaine E 250.

Lastevorst, 100 kg

1990
Veiseliha II sort 18,6 kg, veiseliha I sort 20 kg, poolrasvane sealiha 22 kg, kamar 7,3 kg, tärklis 4,7 kg, muna 2 kg, täispiimapulber 2,7 kg, vesi 22,7 kg (kokku 100 kg), suhkur, muskaat, fosfaat, soja, kaseinaat, nitritsool.

2011
Kanalihamass (turunduslikult jäetakse näiteks kodulehekülgedel kogus märkimata), vesi, kamar, seapekk, tärklis, soja, keedusool (kuni 1,8%), lõhna- ja maitseained, stabilisaatorid E 450, lõhna- ja maitsetugevdaja E 620, antioksüdant E 300, säilitusaine.