Hõrk, tervistav ja ohtlik muskaat
Portugallased avastasid muskaadipuu Indoneesiast 1512. aastal. Tol ajal kasvas muskaat vaid kuuel muust maailmast eraldatud saarel. Ent juba sajandeid enne seda olid Araabia kaupmehed toonud muskaatpähkleid Euroopasse ning see vürts oli üks väärtuslikumaid.
1600. aastate algul kontrollisid muskaadiäri hollandlased, ent 1616. aastal vallutas inglise kaupmees Nathanial Courthope oma meestega Runi saare ning sõlmis sealsete kohalike hõimupealikutega kaubatehingud, et kindlustada eksport Inglismaale.
Samuti viisid prantslased muskaadiistikuid Mauritiusele, kus need kohe lokkama lõid, ning hollandlaste monopolil oligi lõpp. Edasi levis muskaadikasvatus Penangi, Singapuri, Indiasse, Sri Lankale, Lääne-India saarestikku ja eelkõige Granadasse. Seal on siiani tootmine täies hoos ning lisaks on muskaat sealne rahvussümbol, ehtides uhkelt punase-kollase-rohelisekirjut lippu.
Euroopa luksuskaup
Muskaat oli Euroopas XVII sajandil luksuskaup. Tollal oli kodudes muskaatpähklikausi eksponeerimine tohutu jõukuse märk. Samuti kanti positsiooni paremaks näitamiseks pähkleid endaga kaasas. Restorani einestama minnes võeti kaasa oma muskaadiriiv, millega uhkeldades vürtsi toidule riiviti.
See trend avaldas mõju riivide luksuslikumaks muutumisele ning neid hakati valmistama isegi väärismetallidest. Need kaunid riivid on nüüdisajal kollektsionääride seas väga hinnas.
Muskaatpähkli hind püsis väga kõrge kuni XIX sajandini. Pool kilo selliseid pähkleid maksis sama palju kui üks lehm või kolm lammast.
Igihaljas puu
Muskaadipuu on igihaljas, kasvab kuni 20 meetri kõrguseks ja eluiga küünib saja aastani. Esimesed kaks eluaastat vajab ta varjulist kasvukohta ning seetõttu istutatakse seemned tihti kakao- ja banaaniistandustesse, et väikesed taimehakatised saaksid vajaliku päikesekaitse.
Seemned, mille viljakest on avanenud ja mis on tumepruuni värvi, istutatakse koos koorega võimalikult ruttu, kuna nende elujõud säilib vaid 8–10 päeva. Pärast paari aasta möödumist eemaldatakse varjutaimed järk-järgult ning muskaadipuukesed viiakse enne vihmahooaega istandustesse.
Pooled muskaadipuud on isased ning ei vilju. Kahjuks pole aga võimalik puude sugu määrata enne, kui need on juba 6–8 aastat vanad.
Saaki koristatakse kolm korda aastas. Ühelt puult on võimalik saada üle 2000 vilja.
Muskaadipuul on väikesed kellukasarnased kollased ning erilise aroomiga õied. Vili on helekollane ja meenutab aprikoosi või suurt ploomi. Kui vili saab küpseks, lõhkeb seda ümbritsev lihakas kest ning paljastab seemne. Seeme on kaetud punaste pitsiliste membraanidega, seemnerüüga, mida kutsutakse kuivatatult muskaatõieks või maasiseks (ingl mace).
Ovaalsetel viljadel on vürtsikas maitse ja Malaisias tarvitatakse ära ka väline pehme osa, tehes sellest kas suhkurdatud või marineeritud suupisteid.
Pitsiline maasis eemaldatakse seemne ümbert käsitsi ja kuivatatakse päikese käes mattidel 2–4 tundi, kuni see saab iseloomuliku kollakaspruuni (näitab Granada päritolu) või punakaspruuni (näitab Indoneesia päritolu) värvi. Seda müüakse enamjaolt jahvatatuna, vahel ka tervelt.
Seemneid kuivatatakse päikese käes oma koore sees umbes kaks kuud, kuni sisu kõrisema hakkab. Päikesekuivatus on iseloomulik eriti Kerala piirkonnale Indias, kus seemned laotatakse mattidele kas tsementpõrandal või hoonete katustel. See eeldab omakorda eriti hoolsat valvamist, et eemal hoida kõik koduloomad, linnud, närilised ning roomajad.
Kui viljad on kuivad, purustatakse seemnekest ja nii saabki meile tuttava muskaatpähkli. Koore purustamise töö teevad tavaliselt masinad. Pärast seda eraldatakse pähklid koorepurust, terved ja katkised pähklid ning lõpuks sorteeritakse suuruse järgi.
Kehvema kvaliteediga muskaat pressitakse õliks, mis on laialdaselt kasutusel nii parfümeerias kui toiduainetööstuses.
Kvaliteet sõltub säilitamisest
Riivitult kaotab muskaat oma aroomi ja maitset andvad õlid, seetõttu on soovitatav alati ise värskelt riivida. Samuti on parem lisada muskaati toiduvalmistamise lõpuosas, kuna kuumus vähendab maitset.
Pähkli kvaliteeti saab kontrollida, kui torgata sukanõel umbes sentimeetri jagu seemnesse – kui tilgake õli välja tuleb, on vürts hea.
Muskaati tuleks säilitada pimedas jahedas kohas õhukindlalt suletud purgis, et eeterlikud õlid ei haihtuks.
Muskaatpähkel on oluline koostisosa bechamel’i kastmes. Samuti sobib küpsetatud puuviljade ja aedviljadega. Kasutage muskaati kastmetes (eriti hea on sibula ja piima baasil kastmetes), punšides, karriroogades ning pastades.
Ühest muskaatpähklist saab riivitult 2–3 teelusikatäit.
Muskaatõit kasutatakse kookides, pudingites, kastmetes, magustoitudes, sufleedes, suppides, kana- ja kalaroogades. Eriti hõrgult maitseb muskaatõis kirsside ning šokolaadiga.
Kasutamisel arvestage, et 1 teelusikatäis pulbrit võrdub 1 supilusikatäie õitega.
Muskaat tervise turgutajana
Muskaat sisaldab narkootilist ainet nimega müristitsiin, mis suuremas koguses manustatuna avaldab toksilist mõju, kutsudes esile teadvusekaotust, hallutsinatsioone ning krampe. “Sumin” võib kesta isegi kuni paar päeva ja olla sarnane
LSDst põhjustatud nägemustega. Esialgu pole hallutsinatsioonidest mitu tundi ühtki märki, kuid mõju ilmneb 2–6 tundi pärast manustamist. See paraku põhjustab üledoose, kuna inimene arvab, et ei võtnud muskaati piisavalt ning suurendab annust.
Väikesed kogused muskaati on meie tervisele ohutud, samas rohkem kui 2–3 pähkli söömine kutsub esile karmid hallutsinatsioonid, iivelduse, oksendamise ja/või vereringehäired. Väga suured doosid on surmavad.
Paljud proovivad muskaati õnneks vaid korra, kuna kõrvaltoimed on sedavõrd ebameeldivad.
Muskaati on läbi aastasadade kasutatud ka afrodisiaakumina. Näiteks Aafrikas asuva Tansaania naiste sõnul on nende salarelvaks muskaatpähklid, mis tekitavad lõdvestunud ja pisut joobes tunde. Hommikul pannakse muskaatpähklit toidu sisse. Selle mõju ilmneb alles mitme tunni pärast. Muskaatpähkel aitab lõõgastuda, muudab meeleolu paremaks ja tekitab seksuaalset iha. Kohalike sõnul mõjub muskaatpähkel vaid naistele, paraku aga mitte meestele!
Kuigi muskaadile omistatakse head toimet mitme vaevuse puhul, ärge seda siiski iseseisvalt raviks kasutage!
Muskaadile on omistatud järgmisi tervistavaid omadusi.
Ajutegevuse turgutaja – juba vanades Rooma ja Kreeka kultuurides kasutati muskaati kui ajutoonikut, mis kaotab väsimuse ning stressi. See aitab parandada kontsentratsiooni ning on hea abimees ärevuse või depressiooni käes kannatajatele.
Valuvaigisti – muskaat on efektiivne rahusti. Hiina traditsioonilises meditsiinis on muskaadiõli üks olulisemaid komponente ja seda kasutatakse põletike, kõhuvalude, lihasvalude, liigeseprobleemide, samuti ka artriidi ja haavandite ravis.
Seedehäired – kui kannatate seedehäirete (kõhukinnisus, kõhulahtisus, puhitused, gaasid jms) all, saate abi muskaadist. Muskaadiõli leevendab kõhuvalu, eemaldades soolestikust liigse gaasi. Muskaadil on ka söögiisu tõstev toime.
Värskendab hingeõhku – antibakteriaalse toime tõttu on muskaat väga tõhus halva hingeõhu korral. Seetõttu kasutataksegi seda paljudes hambapastades. Lisaks on muskaadist abi ka hambavalu ning igemeprobleemide korral.
Maksa ja neerude puhastaja – aitab vabaneda elutegevuse käigus organismi kogunenud toksiinidest ning ennetada ja lahustada neerukive.
Nahahooldus – on tõhus paljude nahaprobleemide korral. Ummistunud pooride korral tehke kooriv segu muskaadipulbrist ja oranži läätse pulbrist. Aknearmide korral segage kokku pasta muskaadipulbrist ning meest.
Unetus – kui teil on probleeme magamajäämisega, jooge une soodustamiseks klaas piima, kuhu on segatud veidi muskaati.
